Foto: Martin Ahven
Poliitika
27. november 2018, 17:11

Eestist ei lähe keegi Marokosse, rändelepe kiidetakse heaks peaassambleel (37)

Välisminister Sven Mikser kinnitas, et  kuigi president Kersti Kaljulaidi otsustas Marrakechi mitte sõita, hääletab Eesti esindaja ÜRO Peaassambleel ränderaamistiku heaks kiitmise poolt.

"Riigikogu tegi avalduse, millega toetas ÜRO ränderaamistikku. Koalitsioonipartnerid on kinnitanud, et ei soovi teemat täiendavalt valitsuses arutada, seega annan Eesti esindajale ÜRO juures juhise hääletada detsembris ÜRO Peaassambleel ränderaamistiku heaks kiitmise poolt," ütles Mikser Delfile.

"Eesti presidendi otsus Marrakechi konverentsil mitte osaleda ei mõjuta kuidagi Eesti otsust raamistikku peaassamblee hääletusel toetada, lähtudes riigikogus vastu võetud avaldusest ja selles väljendatud põhimõtetest," lisas välisminister.

Refereeritud artikli täisteksti loe Delfist. 

Riigikogu võttis esmaspäevasel istungil vastu ÜRO ränderaamistikku toetava avalduse. Avalduse poolt hääletas 41 ja vastu 27 saadikut. Hääletamata jättis 30 riigikogu liiget, neist 29 Reformierakonnast. 

Riigikogu avaldus ÜRO globaalse ränderaamistiku kohta

ÜRO globaalne ränderaamistik on õiguslikult mittesiduv koostööraamistik, nagu on rõhutanud ka Eesti Vabariigi õiguskantsler. See on ÜRO liikmesriikide poolt ühiselt läbi arutatud deklaratsioon, mis annab võimaluse parandada rahvusvahelist rändealast koostööd, sealhulgas ennetada ebaseaduslikku rännet ja võidelda inimkaubanduse ja -smugeldamisega ning kaitsta Eesti inimeste õigusi välisriikides.

Riigikogu rõhutab globaalses ränderaamistikus esile toodud vääramatut põhimõtet, et igal riigil on õigus kujundada oma rändepoliitikat ise kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

Riigikogu rõhutab globaalse ränderaamistiku käsitlemisel ka järgmisi põhimõtteid:

  • globaalne ränderaamistik austab riikide suveräänsust ja kinnitab nende võõrandamatut õigust kujundada oma immigratsioonipoliitikat ja -seadusandlust;
  • globaalne ränderaamistik ei loo uusi õiguslikke kategooriaid. Igale inimesele, ka rändes osalejale, laienevad rahvusvahelised põhiõigused ja -vabadused. Küll aga pole sisseränne inimõigus, vaid seda reguleerivad riigid oma riigisiseste õigusaktidega;
  • globaalne ränderaamistik peab riikide julgeoleku tagamisel esmatähtsaks tõhusat piiride haldamist;
  • olukorras, kus riigid on silmitsi ebaregulaarse ja illegaalse sisserändega, on globaalne ränderaamistik tähtis, et riigid oma kodanikud tagasi võtaksid. Tagasisaatmise võimaluse tagamine on oluline osa kogu ränderaamistikust;
  •  globaalne ränderaamistik rõhutab vajadust tegeleda ebaregulaarse rände algpõhjustega ja teha jõupingutusi ÜRO kestliku arengu eesmärkide 2030 elluviimiseks;
  •  globaalse ränderaamistiku toetamisel ei võta riigid kohustust avardada seaduslikke rändekanaleid.

Riigikogu toonitab, et globaalses ränderaamistikus toodud võimalikud tegevused iga eesmärgi saavutamiseks on loetelu näidetest, aitamaks kaasa ränderaamistiku eesmärkideni jõudmisel. Iga riik on vaba ja suveräänne otsustama, kas ja millised tegevused üle võtta.

Riigikogu väljendab lootust, et globaalses ränderaamistikus nimetatud eesmärgid aitavad kaasa ebaseadusliku rände vastu võitlemisele ja selle vähendamisele, leevendades muu hulgas negatiivseid tagajärgi selle ohvrite jaoks.

Riigikogu toetab ÜRO globaalse ränderaamistiku vastuvõtmist.