„Surnuaia kõrvale lasteasutus ju ei sobi,” selgitab Luunja valla elanik Kaire. Kohalikud arvavad, et suits, mis krematooriumist lasteaia peale tuleb, ei ole lastele kasulik. Teadlikumad luunjalased arvavad, et nende surnute tuhastamissuitsus, kellel on nõukogude ajal paigaldatud hambaplommid, leidub kindlasti ohtlikku elavhõbedat. „Kuuuurija” kontrollis üle, et elavhõbe hakkab keema 356 kraadi juures ja elavhõbedaaurud võivad tõepoolest ka lasteaiani jõuda.
„Lasteaialapsed on väga palju õues ja kui surnuaias toimub samal ajal matus, ei ole emotsionaalselt meeldiv, kui kõrval kilkavad lapsed. Samuti peab lasteaia personal rääkima lastele pidevalt surmast ja matustest,” sõnab Kaire. „Mind on üles kasvatatud teadmisega, et surnuaeda minnakse vaikselt ja seal räägitakse tasakesi, et mitte surnuid ja nende hingi segada. Minule isiklikult tundub võõras, et surnuaia kõrvale tehakse selline lasteasutus. Me ei saa ju lasteaias lastele öelda, et olge nüüd vaikselt või ärge kilgake, kõrval on matused,” lisab ta.
Ka luunjalane Margo ei ole olukorraga rahul. „Valla poolt on läbimõtlemata, kas see on kõige parem koht, kuhu teha vallale nii oluline asutus. See ei ole ainus mõeldav plats, sest alguses oli olemas ka teine variant, mis on Lohkva külas Kellukese kinnistul,” ei oska Margo vastata, miks otsustati just surnuaia kõrval asuva krundi kasuks.
„Soovisime läbi viia rahvaküsitluse, mille algataks vald ja selgitaks välja piirkonna elanike soovi, vajaduse ja tahte. Ise ei ole me allkirjade kogumist algatanud,” lausub Kaire. Vald küsitlust aga ei teinud. „Öeldi, et rahvas on meid valinud ja seega saame meie otsustada,” lisab Margo.
Vallavanem asukohas probleemi ei näe
Luunja vallavanem Aare Anderson sõnab, et tõepoolest kaaluti krundi jaoks mitut varianti. „Esialgselt oli laual neli asukohta. Lõppotsus oli seotud ligipääsetavusega ja kinnistu suurusega. Teema juures on olnud päris palju inimesi, alates planeerijatest ja lõpetades volikoguga, kes on selle otsuse langetanud.”
Laste kilked ja muu müra peaks summutama metsariba, mis jääb lasteaia ja kalmistu vahele. „See on parajalt tihe ja kõrge ning sealt naljalt midagi läbi ei kosta,” selgitab Anderson.
„Minu meelest on kalmistu koht, millesse me ei peaks suhtuma kui halba kohta. Minu meelest on see auväärne koht, kus puhkavad meie esivanemad,” lausub vallavanem.
Krematooriumi juht: lasteaia rajamise juures peaks olema ühiskondlik kokkulepe
Tartu krematooriumi juht Andres Tõnissoo kinnitab, et krematoorium on ohutu keskkond. „Krematoorium ei tooda müra ega mitte midagi negatiivset, lasteaed selle pärast muretsema ei pea. Kuid lasteaia siia rajamise juures peaks olema ühiskondlik kokkulepe. Kalmistu ega krematoorium ei saa kuidagi ümberasuvatele hoonetele negatiivse mõjuga olla.”
„Laste kilkeid ei saa müraks liigitada, aga arvan, et kindlasti on pädevaid ametnikke ja spetsialiste, kes oskavad selle asja lahti seletada ja paika panna,” lausub Tõnissoo. „Ükskõik, mis siia kalmistu taha rajatakse või ei rajata, meie tegevust see ei mõjuta. Samuti ei mõjuta meie ükskõik mis ettevõtte toiminguid siin,” lisab ta.
Kui lasteaia planeering oli avalikul väljapanekul, ei teinud kohalikud elanikud selle kohta ühtegi märkust. Ka täna, kui planeering on kehtestatud, ei ole keegi seda vaidlustanud. „Valla elanikud peaksid natukene rohkem tundma huvi, mis toimub, kuidas toimub ja kus toimub,” sõnab Margo.
Kommentaarid