Martin Algus: „Midagi rabavat pornosaitidelt tänapäeval enam ei leia, seal on lihtsalt kõigile midagi. Ja samas ei midagi.” (1)

 „Ma pidin ennast kuidagi lohutama, kuidagi mõtted mujale ajama. Ja seal nad olid! Mu vanad truud sõbrad – Pornhub, Redtube, nakedasses.com, porn.com, xxx.eu. Zoey Holloway, India Summer, Carmen Cocks.“ Säärase vaimustuse on dramaturg ja stsenarist Martin Algus kirjutanud vastse raamatu ja Vanemuise teatri lavastuse „Midagi tõelist“ peategelase Leo suhu. Vägisi jääb mulje, et Martin on tundide või miks mitte ka päevade kaupa täiskasvanute saitidel surfanud, et pornograafiasõltlasest Leo tegelaskuju luua. 

Kuigi ergastava või rabavana Martini pornomaailmas veedetud aeg ei hiilga. Lihtsalt lugu tahtis kirjutamist, ei muud. „Einoh, midagi rabavat pornosaitidelt tänapäeval enam ei leia,” muheleb ta. „Seal on lihtsalt kõigile midagi. Ja samas ei midagi. See on suur ja kiiresti kasvav äri, valisin sealt kõlavamaid nimesid ja osad mainitutest on tõsised professionaalid, korduvalt auhinnatud, neil on väga põhjalikud Wikipedia leheküljed, kui keegi peaks lisainfot soovima.“

Leo – too mees, kes ei suuda töölgi olles pornosaitidest eemale hoida – saab igalt poolt vastu näppe. Abielusäng on külm ja kuumad tunded on kuskil kaugel minevikus. Üksnes nett oma avarustega on lähedal ja pakub pelgupaika. Sestap mõjubki „Midagi tõelist“ nagu ahastuskarje. Seda enam, et Martini sõnul põhineb lugu tõsielul.