Foto: TAIRO LUTTER
Blogid
26. november 2018, 07:23

Kuidas Lelle kullaaugust vaid mälestus jäi

„See lugu tõendab veel liigne kord, et kõik rahaaugu jutud ei ole mitte ainult muinasjutud,“ veenab oma lugejaid nädalaleht Esmaspäev 26. novembril 1928.

Endisel Lelle mõisa omanikul parun Hühnel olnud arhiivis paber, mida ta armastanud külalistele näidata kinnituseks, et Põhjasõja ajal matnud üks Rootsi ohvitser Lelle ümbrusse suurema varanduse. Paber kadunud arhiivist koos Saksa okupatsiooni lõppemisega 1918. aastal. Keegi olevat selle varastanud.

Udusel 11. novembri hommikul 1927 astusid aga Lelle jaamas rongilt maha kaks võõrast meest, kes asusid mõisa lähedal karjanaise juurde korterisse ja tegid ümbruses pikki jalutuskäike. Lõpuks leidsid nad mõisast poole tunni tee kaugusel Nirgi talu karjamaal rahvasuus tuntud „kraateri augu“. Jutu järgi olevat auk jälg kunagisest tuldpurskavast mäest.

Mehed kaevanud vastu ööd sinna sügava augu. Kui külarahvas järgmisel hommikul asja uurima läks, olnud augupõhjas mingi anuma jälg, kõrval vedelenud tühi malmist pada ja raske paelahmakas, millega pada ilmselt kaetud oli. Paelahmakat katnud mingi kiri, mis olnud ingliskeelne, väidab Esmaspäeva reporter, kes kivitükki nägi. Võõrad aga läinud samal hommikul rongile, raske komps kaasas. Varandusest jäi vaid mälestus.