Film

Henrik Normann: „Imetlen Respekti juures ausust ja töökust.“ (4)

Jaanus Kulli, 26. november 2018, 00:01
Henrik Normann ja Rita Liiver, kes vahetas 2015. aastal välja menubändi Respekt esimese lauljatari Jane Kruusmaa.Foto: Tiina Kõrtsini
Henrik Normannil on oma neljapäeval esilinastunud esimese mängufilmi „Elu hammasratastel“ sõnumist rääkides üks ja ainus vastus: „Tuhanded inimesed armastavad sind, aga pole kedagi, kes sind armastaks. Niipalju on selles loos ka mind.“

„Elu hammasratastel“ räägib süldibändi Respekt värvikatest seiklustest kaheksa aasta jooksul, ansambli tõusudest ja mõõnadest, selle liikmete kokku- ja lahkuminekutest. Aga ka sellest, mis saab siis, kui suured unistused täituvad.

Kui küsida, kas see sõnum laieneb ka Henrikule endale, jätab ta vastuse siiski õhku, lisades samas: „Kui lugeda filmi algustiitritest, et see on Henrik Normanni film, siis ei tohiks olla mingi üllatus, et ka tükike minust on selles loos sees. Nagu ka see, et filmi stsenaristid on Respekti solist Kerdo Mölder ja Henrik Normann, mis peaks kõik ütlema. See tähendab, et ilmselgelt on ka minu elu filmi sisse kirjutatud.“

LEEBE „DIKTAATOR“: Oma debüütfilmi esilinastusel nimetas Henrik Normann ennast diktaatoriks, kelle käekiri on filmis selgelt tuntav ja kes on selle režissöör ja stsenarist. Tegelikult arvab ta, et võinuks võtteplatsil mõnikord olla kriitilisem.Foto: Tiina Kõrtsini

Samal teemal

Miks tõi näitleja ja meelelahutajana tuntud Henrik killukese oma elust ekraanile just ansambli Respekt, mitte mõne muu artisti tegemiste kaudu? „Ausus on see, mida ma Respekti tegemistes ennekõike näen, ja sellest lähtuvalt ka see valik,“ ütleb ta. „Näen, kuidas nad teevad tööd, et meil oleks reede ja laupäeva õhtul tore olla.“

„Olin võtteplatsil vist liiga salliv.“

Henrik on tulemusega, mis suurelt ekraanilt vastu vaatab, vägagi rahul, kuid tunnistab siiski, et mõnikord oleks ta pidanud võtteplatsil kriitilisem, otsustusvõimelisem ja karmikäelisem olema. „Minus oleks kriitika pidanud rohkem pead tõstma, aga ma olin vist liiga salliv ja armastav. Samas ei kahetse ma ühtegi sekundit, mis sellest filmist on nüüd vaataja ees. Kõik näitlejad ja kogu võttemeeskond olid minu jaoks justkui minu elu.“

PÖÖRASE ELUGA MEES: Respekti asutaja Kerdo Mölder on kogenud koduvägivalda, elanud viletsuses, maganud trepikodades ja sattunud surmasuhu, kuid silme ees on püsinud unistus saada kuulsaks lauljaks.Foto: Tiina Kõrtsini

Kas võtteplatsil oli ka olukordi, kus algaja režissöör tundis, et ta enam ei jaksa ja tõstab käed üles? „Kui sa jõuad käed üles tõsta, siis veel jaksu on,“ muigab Henrik vastuseks.

Ta ei arva, et tema kahe tunni ja 20 minuti pikkune linateos võinuks montaažilaual karmimaid kärpekääre näha ning tihendamisel saanuks tulemus parem. „Rääkisin „Kääbiku“ režissööri Peter Jacksoniga, kelle film „Kääbik: ootamatu teekond“ on 166 minutit pikk ja kes ütles, et peabki pikalt rääkima. Kõik, punkt,“ on teema Henriku jaoks ammendatud.

Kerdo ja Rita. Kaader filmist „Elu hammasratastel“. Foto: Memory Pictures

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee