Eriti agarad ideedepakkujad olid üliõpilased. Nende mõttesähvatused Põhjala tarvis olid päris särtsakad: „Kalossideta, armas hing, mudas sipleks maa ja linn“, „Kui saabas hüüab SOS, siis päästab Põhjala kaloss“, „Nohu, gripi, reumaga – retseptiks ainult Põhjala“ või „Ärge ehitage õhulosse, kandke parem Põhjala kalosse“.
Neist ideedest ei pääsenud paraku ükski kümne auhinnatu hulka. Võitjaks krooniti – küll ka üliõpilase kirjutatud – patriootlik hüüdlause: „Vastupidav, kujult moodne, Eesti saadus – hinnalt soodne“.
Kindlustusseltsi reklaamiga oldi peale mõne erandi (“Vaid Polarise poliisiga tood eluõnne Liisuga“, „Kui tahad julgelt elada, Polarises end kindlusta“, „Laps ära kisa, Polaris on rohkem kui isa“) tagasihoidlikumad. Võitjaks kuulutati hüüdlause „Kõikide deviis – Polarise poliis“. Esikümne lõpetas Tallinna koduperenaise saadetud „Ma abiellun ainult siis, kui mehel taskus Polarise kindlustuspoliis.“
Jäi küll teadmata, kas ta ise oma sõnade järgi talitas.
Kommentaarid (0)