Hando Runnel 80. sünnipäeval: "Ma ei saa ikka päris vanamees veel olla!"

„Ilus tüdruk, sinule ükskord laulsin laulu…“ pooleldi laulab, pooleldi deklameerib 80. sünnipäeva tähistav luuletaja Hando Runnel raamatuesitlusel ja nendib: „Ma ei saa ikka päris vanamees olla, kui olen pidama jäänud selliste laulude juurde!“ Ning kutsub sellega sajapealiselt publikult välja mitu naerupahvakut ja loomulikult kõva aplausi. 

Siiski nendib Runnel, et vanust on tal juba üksjagu. „Kümme aastat tagasi ma ütlesin, et rääkige jah seitsmekümnest, mina tunnen end viiekümnesena. Aga kaheksakümmet on küll väga raske taluda!“

Väärikas eas Runnel on pea kõigi teada alati luuletaja olnud. Ta on jäänud luuletajaks ka pereringis. „Isa käskis poistel südaööl magama minna, et saaks ise edasi töötada,“ meenutab tema poeg, maastikuarhitekt Henn Runnel. „Kodus tegi ta teise või kolmanda tööpäeva otsa. Hommikul, kui meie ärkasime, siis tema sai magada, ajalises mõttes olime temaga erinevas tsüklis. Kui ta võttis kätte mõne ilukirjandusliku raamatu või kui ta kirjutas luuletusi, võib-olla see oli talle puhkuseks. Meil oli pilt pidevalt töötavast isast. Isegi suvitama minnes oli tal alati kirjutusmasin kaasas. Kui meie jooksime kuskil ringi, siis tema kirjutas ja töötas.“