Keskmine vegan on noor naine, kes hoolib loomadest, keskkonnast ja oma tervisest.Foto: Vida Press
Hea nõu
22. november 2018, 14:25

UURING: veganid tunnevad, et neil on hea tervis ja nad teevad tervisele kasulikke valikuid (36)

Kuidas mõjutab taimetoitlus tervist? Terviseedenduse bakalaureusekraadiga toitumisnõustaja Eliis Salm vaatles oma uuringus taimetoitlaste ja veganite tervisekäitumist.

Tallinna Ülikooli lõputööna valminud uurimuses küsitles ta 945 erinevaid toitumisstiile järgivat inimest. Põhjalikumalt keskendus ta veganite ja muna ning piima või kala tarbivate taimetoitlaste tervisekäitumisele, mida võrdles loomset päritolu toitu vähendavate ning segatoiduliste inimestega.

Need on tema uuringu olulisemad leiud.

Keskmine vegan on noorem naine, kes hoolib loomadest, keskkonnast ja oma tervisest.

Täistaimetoitlaste keskmine vanus valimis oli 29 eluaastat ning ligi 90% vastanutest olid naised. Ühest küljest kirjeldab see kindlasti inimesi, kes on altimad küsimustikele vastama, kuid tõenäoliselt mingil määral ka täistaimetoitlaste kogukonna üldist struktuuri. 

Mida rohkem süüakse taimetoitu, seda rohkem ollakse normaalkaalus.

Eriti veganitel on keskmisest parem kehamassiindeks, nende hulgas on ka keskmisest enam normaalkaalulisi inimesi ja esineb vähem ülekaalu ning rasvumist. Vaatamata keskmisest terviseteadlikumale valimile olid kõige kehvemad kehamassiindeksi näitajad segatoitlaste hulgas ning normaalkaalus oli  sarnaselt kogurahvastikule vaid umbes iga teine.

Veganid tunnevad, et neil on hea tervis ning nad teevad tervisele kasulikke valikuid.

Eesti veganid on teiste toitumisstiilide esindajatega võrreldes kõrgema tervise enesehinnanguga ja tunnevad oma tervise üle ka suuremat kontrolli. Väga suur enamus väitis, et nende tervis on pärast toitumise muutmist paranenud. Nad magavad öösel enamasti üle 7 tunni ja nende füüsiline aktiivsus on suurem kui teistel gruppidel. Veganid söövad keskmisest enam hommikusööki ning tarvitavad vähem kohvi. Igapäevasuitsetajate osakaal on väiksem, nagu ka alkoholitarbimine (sh korraga enam kui 6 alkoholiühiku tarbimine).

Veganite toidulaud on mitmekülgne ning tervislik.

Taimetoitlased söövad rohkelt puu- ja köögivilju, kaunvilju, pähkleid ja seemneid ning keskmisest vähem magusaid küpsetisi, kooke, komme ja šokolaadi ning karastus- ja energiajooke. Kuna täistaimetoitlaste toidulaud ei sisalda kolesterooli ning nad tarbivad vähem küllastunud rasvhappeid, siis ka see vähendab nende riski haigestuda eluohtlikesse kroonilistesse haigustesse.

Täistaimetoitluse kitsaskohtadele lähenetakse teadlikult

Enamik vastanud täistaimetoitlastest peab silmas vitamiinide B12 ja D saamist, kuid leidub siiski ka veganeid, kes ei tarbi ei neid sisaldavaid toiduaineid ega kasuta ka toidulisandit. Oomega-3-rasvhapete ja joodi saamisele peaks aga pöörama senisest rohkem tähelepanu.
Paljud mitteveganid tarvitavad loomset päritolu toitu väga harva.

Valimist võib järeldada, et taimetoitlastest enim on Eestis just täistaimetoitlasi, kuid ka mitteveganite hulgas on üsna arvukalt neid, kes söövad loomset päritolu toitu vaid mõnel korral kuus või harvem. See tähendab sisuliselt täistaimetoitlust ja ka need inimesed peaksid viima end kurssi tervisliku vegantoitumise põhimõtetega.
Uuringu tulemused viitavad, et veganitel Eestis on üldiselt hea tervis ning eeskujulik tervisekäitumine, mis annab lootust, et nad on hästi kaitstud tänapäeva olulisemate elustiilihaiguste eest. Samas tuleb olla teadlik, millele tuleks tähelepanu pöörata, et toidulaud oleks optimaalne ega põhjustaks muid hädasid.