Inimesed

„9 hümni vabadusele“ autor Maria Faust: väga suur osa inimestest peavad vabadust ebamugavaks (1)

Jaanika Vilipo, 23. november 2018, 12:00
Maria FaustFoto: Sadu-Triste Juurikas.
"Kõigepealt pean ütlema, et polegi varem nii tasavägiselt 50/50 tandemina komponeerinud. Tavaliselt tuleb üks paarist ideega ja teine orkestreerib, aga võtsime kohe alguses seisukoha, et muusikaline lugu, nagu ka Eesti Vabariigi ajalugu, ei pea olema ilmtingimata kompaktne ja harmooniline," ütleb helilooja ja saksofonist Maria Faust, kes koos jazzmuusiku Kirke Karjaga on üks autoreist uudisteosele "9 hümni vabadusele", mis kuulub Eesti Vabariik 100 muusikaprogrammi. 

"Ideed ja orkestratsioon tuli korraga. Noodimaterjal käis ping-pongina edasi tagasi, kusjuures väga eelnevat silmas ei pidanud," lausub Faust. Muusiku arvates sümboliseerib selline tehnika Eesti Vabariigi kujunemist ja olemust.

Jazzmuusikud tundsid teineteist põgusalt juba varem, kuid muusikaline koostöö oli esmakordne. Ning vaatamata kiirele loomingulisele perioodile, oli ühise muusikakeele leidmine ja klapp väga hea. Maria iseloomustab Kirket kui artisti, kellega läheks igaüks meelsasti luurele. "Inimlik usaldamine, niisamuti kui oskus minna lasta, on meil mõlemil olemas."

Kui "9 hümni vabadusele" iga osa peaks sümboliseerima üht olulist sündmust või persooni Eesti Vabariigi ajaloos, siis Karja ja Faust võtsid enda teose fookuseks kapitali ning ka teos sai nime KAPITAL. Lahti seletatuna on kapital väärtus või omand, mida saab kasutada lisaväärtuste loomiseks.

Kirke KarjaFoto: Sadu-Triste Juurikas.

Samal teemal

"Mind on alati huvitanud ajalugu ja poliitika. Mulle tundub kunstnikuna hetkel huvitavam elu absurdsus ja inimeste vahelised konfliktid kui näiteks kaunis päikeseloojang suvisel Saaremaal," räägib Maria. "Küllap ma loon ka vahel päikeseloojangust, kuid 9 hümni jaoks oli soov luua realistlik peegeldus - luua kujundid elu ebastabiilsusest." Helilooja jaoks on ühtaegu huvitav ja tülgastav võimu ja (võimu)ahnuse olemus. "See pole midagi uut, vaid läbiv lugu terve inimkonna ajaloo," sõnab naine.

"Eesti Vabariigi kujunemise lugu on täis lisaks suurtele võitudele ka suuri kaotusi. See on elu tasakaal ja ideealis peaks neist kaotustest õppima. Kas me juhid õpivad vigadest ja võtavad vastutuse rahva ees või jääb peale (võimu)ahnus?" Maria ja Kirke on teosesse teadlikult jätnud palju lahtiseid otsi ja küsimusi. "Kuid peamine mõte on rõhutada inimkapitali olulisust vabariigi säilimisel."

Taanis elava muusiku arvates ei ole inimesed päris vabad kunagi."Sellega on raske leppida, aga tundub et väga suur osa inimestest peavad vabadust ebamugavaks." Mida rohkem aeg edasi läheb, seda rohkem saan aru, et üks kõige olulisem vabadus on sõnavabadus. Vabadus liikuda, haridust omandada ja vabadus armastada on kindlasti samal pulgal."

Eesti Vabariigi hümni ümber on olnud diskussioone – kas ei peaks Friedrich Paciuse teose “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” asemel olema hoopis Gustav Ernesaksa “Mu isamaa on minu arm”. Helilooja arvates on tore, et eestlastel on tegelikult kaks hümni, sest neid saab kasutada erinevate sündmustega seoses. "Gustav Ernesksa hümn on tundlikum, isiklikum ja poeb hinge. See on hümn eestlastele. Paciuse teos on anonüümne ja selline keskmine muusikateos. Ta ei räägi lugu eestlusest vaid võib rääkida mistahes rahvast ja armastusest kodumaa vastu. Rahvusvahelistele üritustele ideaalne."

"9 hümni vabadusele" on üheksaosaline uudisteos, mille loovad üheksa eriilmelist Eesti jazziheliloojate kooslust ning mille iga osa sümboliseerib ühte olulist sündmust või persooni Eesti Vabariigi ajaloos ning on teenäitajaks eestlase südamesse. Koos jazzmuusikutega astuvad kontserdil lavale pärimus-, rokk-, elektroonilise ja teiste žanrite muusikud. Lisaks Kirke Karjale ja Maria Faustile, osalevad projektis Kadri Voorand ja Kristjan Randalu, Mingo Rajandi ja Meelis Vind, Holger Marjamaa ja Raun Juurikas, Mairo Marjamaa ja Sander Mölder, Peedu Kass ja Siim Aimla, Raul Sööt ja Aleksander Paal, Joel Remmel ja Paul Daniel ning Tanel Ruben, Jaak Sooäär, Ivi Rausi ja Laura Põldvere. Teose seob üheks tervikuks lavastaja Eva Koldits, kontserdi muusikajuht on Siim Aimla. Uudisteos tuuakse kuulajate ette 28. novembril. 

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee