TRAGÖÖDIA: California hiigelpõlengutes on hukkunud juba 80 inimest (6)

Pritsumehed võitlevad Camp Fire tulekahjuga Põhja-Californias ja Woolsey tulekahjuga Lõuna-Californias. Praeguseks on piir peale pandud umbes kahele kolmandikule tulelõõmast, kuid ülejäänud tuli levib ikka edasi – ööpäev läbi rügavate tuletõrjujate kiuste.

Inimeste tervist mõjutab ka paks toss

Söestunud majadest ja teedelt on leitud 80 hukkunut, hävinud on üle 10 000 hoone, põlenud on umbes 900 ruutkilomeetrit maad ja metsa. Tulekahjude piirimail heljub paks toss, mille California võimud üleosariigiliseks terviseriskiks kuulutasid. Saastunud õhk võib inimeste tervist mõjutada enam kui 150 kilomeetri kaugusel leekidest endist.

Praeguseks on kindel, et Camp Fire, kahest põlengust suurem, on osariigi ajaloo kõige jubedam metsatulekahju, seda nii hukkunute arvu (77) kui tule põhjustatud hävingu poolest. 1933. aasta Griffith Parki tulekahju tappis 29 inimest. Camp Fire põleng puhkes 8. novembril ning 90 minutiga levis tuli 10  ja 12 tunniga 28 kilomeetrit.

Woolsey tulekahjus on ohvrite arv väiksem. Hukkunuid on seal seni vaid kolm.

Inimesed hukkuvad kodudes, millest nad pole nõustunud lahkuma, ehkki paljud naabrid abistavad neid, kellel on keerulisem evakueeruda – lastega pered, eakad –, aga peamiselt autodes, kui on liiga hilja põgenema asunud ning sõidavad tossu täis teedel, kus midagi näha pole ja leegid lõpuks auto ümber piiravad.

Üks naine rääkis CNNile, et sattus täpselt sellisesse olukorda: ta ei näinud enam läbi suitsu, autos valitses põrgukuumus ning ta haaras telefoni, et abikaasaga hüvasti jätta. Mees aga karjus telefoni: „Kui sured, sure vähemalt võideldes!“ Naine roniski autost välja ja hakkas pimesi jooksma, jõudes imekombel lähedalseisva tuletõrjeautoni. Päästjad tirisid ta autosse, kuid olid ise samamoodi tulelõksu jäänud. Autosse varjunud seltskonna päästis buldooserijuht, kes sõidukile ohutu tee lahti lükkas.

Paraku ei ole kõik valmis naabreid evakueerimisel aitama. Tuletõrjujatele on mahajäetud linnades ja külades vahele jäänud mitu kahtlast isikut, kes on ohust hoolimata tulnud tühjadesse majadesse kolama ja väärisesemeid näppama. Saagiks kõlbavad nii kodutehnika ja ehted kui ka suurem kraam. Näiteks kutsusid päästjad politsei arreteerima abielupaari, kes olid enda auto külge haakinud kellegi vagunelamu.

Trump kiitis soomlasi

USA president Donald Trump käis katastroofipiirkonnas laupäeval. Ta külastas tules enim kannatada saanud Paradise'i linna Põhja-Californias.

President tänas päästetöötajaid ja lubas California osariigile rohkem abi. Trump leidis, et tapvate maaatikupõlengute peamine põhjus peitub kehvas metsahoolduses. Talt küsiti, kas põhjuseks on ka kliimamuutus. President jättis sellele küsimusele vastamata ja ütles, et põhjuseid on palju.

Mõnevõrra ootamatult meenutas Trump oma hiljutist jutuajamist Soome presidendi Sauli Niinistöga Pariisis. USA presidendi sõnul oli Soome riigipea talle öelnud, et soomlased on metsarahvas ja hoolitsevad metsa eest. Trump lisas, et soomlased veedavad palju aega metsaalust riisudes ja puhastades ning neil ei ole seetõttu metsatulekahjudega mingit probleemi. 

Trumpi niisugune sõnavõtt ajas soomlased naerma, sest riisumine ei kuulu Soomes metsahoolduse meetodite hulka. Soomlaste imestus paisus sedavõrd suureks, et ajaleht Ilta-Sanomat uuris Niinistölt, mida ta tegelikult Trumpile Pariisis rääkis.

Niinistö ütles, et rääkis Trumpile metsapõlengute valvesüsteemist ja -võrgustikust. „Riisumisest juttu ei olnud,“ kinnitas Soome president naerdes. Niinistö arvates tuli riisumine Trumpile meelde seetõttu, et ta nägi tuletõrjujaid Californias metsas puude alt lehti rehitsemas.

Soome metsaspetsialistid lisasid kommentaariks, et lehti riisutakse vaid aedades ja parkides, kuid mitte metsas. Võimalik, et Trump ajas riisumise segamini harvendusraiega, mille käigus võetakse Soomes maha kolmandik kuni pool kasvavatest puudest. Just harvendusraie vähendab metsade tuleohtlikkust. Harvendamiseta osa puid metsas sureks ja muutuks tuleohtlikuks.

Eksperdid rõhutavad, et suurem osa metsapõlengutest puhkeb inimese tegevuse tagajärjel. Näitena võib tuua hooletu tuletegemise, suitsetamise või töötavatest masinatest pärit sädemed. Tihti saavad metsatulekahjud alguse ka äikesest.