TEEL UTOOPIASSE? „Riigijuhtimine nelja-aastaste teivasjaamade vahel ei tööta. Iga väärikas rahvas väärib pikemat perspektiivi,“ sõnab Igor Volke, kelle arvates võiks meie lähem eesmärk olla Tallinna–Helsingi suurlinna loomine. „Selle linna energeetiline, informaatiline ja metafüüsiline maagia on nii eriline, et seda võib ainult ette kujutada,“ märgib ta.Foto: Stanislav Moškov
Inimesed
17. november 2018, 00:01

Ufoloog ning visionäär Igor Volke selgitab, kuidas on omavahel seotud kliimasoojenemine, paavst Franciscuse külaskäik Eestisse, Kalevipoeg ja Tallinna–Helsingi tunnel

Ufoloog Igor Volke: „Praegu on küsimus, mis Eestist üldse saab.“ (112)

Eesti on juba tuhat aastat jumalaema maa. Seda tiitlit käis paavst Franciscus varasügisel oma visiidiga kinnitamas. Ufoloog Igor Volke mõtiskleb, milline võiks olla Eesti kui jumalaema maa tulevik ning leiab, et kõige kavalam oleks soomlastega leivad ühte kappi panna. Seda mõtet toetavad nii meie ühine, rahvusromantilise alatooniga semioväli kui ka kliimamuutused. Ufoloogi mõtisklusse mahub ka Kalevi taastulek ning Talsingi tunnel.

Eesti on juba tuhat aastat jumalaema maa. Seda tiitlit käis paavst Franciscus varasügisel oma visiidiga kinnitamas. Ufoloog Igor Volke mõtiskleb, milline võiks olla Eesti kui jumalaema maa tulevik ning leiab, et kõige kavalam oleks soomlastega leivad ühte kappi panna. Seda mõtet toetavad nii meie ühine, rahvusromantilise alatooniga semioväli kui ka kliimamuutused. Ufoloogi mõtisklusse mahub ka Kalevi taastulek ning Talsingi tunnel.

Mõttekangas, mille Igor Volke laiali laotab, tundub esialgu nagu hunnik lapiteki siile, mida näib olevat võimatu ühe õmblusega ühendada. Lühidalt ja kokkuvõtvalt: paavst ei tulnud siia niisama, vaid teatega… et kliimasoojenemine toob Eestile õitsengu, kuid üksnes siis, kui Kalevipoeg käe kaljukammitsast vabaks saab. Jaburus? Jah ja ei. Need on tervikust välja kistud mõttekillud. Ent siiski omavahel elegantselt seostatavad, nagu legendaarne ufoloog tõestab.

Alustame kliimasoojenemisest, mida tavatsetakse käsitleda kui ümberlükkamatult negatiivset. Ent Volke sõnul võib see olla Eestile hoopis kasulik. „Kunagi vaadati Eestit ja Soomet kui servaala, peaaegu polaarala, nüüd hakkab see muutuma,“ usub Volke. „Globaalne soojenemine nihutab majanduspoliitilist aktsenti Austria–Saksa aladelt põhja poole. Me muutume maheda parasvöötme piirkonnaks ning see tähendab, et siin hoogustub ka majanduselu.“

Edasi lugemiseks: