Marko Mihkelson: valitsuskriisi põhjuseks pole ju kaugeltki ränderaamistik (9)

"Eesti valitsuse eilne otsus mitte ühineda ÜRO ränderaamistikuga kinnitas kahjuks minu varasemaid kartusi. Selle asemel, et juba aegsasti tundlik teema võimalikult laia debati kaudu selgeks rääkida, tormati viimasel minutil sõelaga vett kandma," nentis Mihkelson. "Juulis ÜRO tasandil kokku lepitud tekst võinuks juba suve lõpul olla kättesaadav eesti keeles, 23 seatud eesmärgil võinuksid olla juures Eesti valitsuse kommentaarid, küsitud oleks võinud olla õiguskantsleri hinnang ning juba septembris võinuks teemat arutada parlamendikomisjonides, leiab Mihkelson, et  see oleks olnud ideaallahendus."

MIhkelson kinnitas, et väliskomisjonis esmaspäeval toimunud arutelu oli asjalik ja keskendus argumentidele. Paraku jäi sellest väheseks ning vaatamata professor Mälksoo ettepanekutele lõid valitsuses tuha all hõõguvad vastuolud kiirelt lõkkele.

"Tulemuseks oli valitsuskriis, mille põhjuseks pole ju kaugeltki ränederaamistik," lausus Mihkelson.

"Valitsuse ootamatu jänesehaak ei ole Eesti rahvusvahelisele kuvandile kindlasti hea uudis, kuid samas ma soovitaksin nendel, kes suuresõnaliselt räägivad praegu välispoliitilise kursi reetmisest või muutumisest, hoogu pidada. Vaatamata Jüri Ratase valitsuse läbikukkumisele ei ole Eesti välispoliitiline kurss muutunud. Nii nagu seda ei ole suutnud mõjutada Keskerakonna sõprusleping Putini parteiga, nii ei muuda seda ka valitsuse altminek rändeteemade arutamisega," kinnitas Mihkelson.

Eesti on Euroopa Liidu ja NATO liikmesriik, kes seisab alati liidusuhete tugevdamise nimel ning kes võtab sarnaselt teiste partneritega alati arvesse ka enda rahvuslikke huvisid. "Me ju ei torma täna heaks kiitma näiteks Euroopa armee loomise ideed või Euroopa kaitserahastu ümbertegemist. Meid peaks panema tõsiselt mõtlema USA Kongressi värskes uurimuses rõhutatu, et “Ameerika suutlikkus kaitsta oma liitlasi, partnereid ja oma enda elulisi huvisid on üha kasvavalt kahtluse all”."

Mihkelson toob välja, et USA ei ole ühinenud ÜRO ränderaamistikuga, kuid see ei sega meil Ameerika liitlastega töötamast tugeva liitlassuhte hoidmise nimel. "Valitsuses toimunu peaks olema õppetunniks kõigile, kes seisavad Eesti välispoliitika hea käekäige eest."

Välisministeeriumis on just valmimas välispoliitika arengukava aastani 2030. Valitsus kavatseb selle heaks kiita veel enne uusi valimisi. "Tegemist on üldse esimese korraga, kui valitsus meie välispoliitikat püüab ajaliselt eesmärgistada," rõhutab Mihkelson. "Väliskomisjon on saanud esimese üldise ülevaate sellest, kuid dokumendi enda teksti me veel näinud pole. Praegu valitsuses toimuv ei loo kindlasti rahulikku ja argumenteeritud keskkonda strateegiliste välispoliitiliste suundade üle arutamiseks, kuid samas näitab aeg, et arutelu meie välispoliitika põhialuste üle on väga vajalik."