Emakeeleõpetuse sõber 2018 Gaute Kivistik: huumor on nagu pärmiseen: ta on igal pool meie ümber

"Pälvida pedagoogide tähelepanu on minu enda isikut arvestades küll väga suur samm." Gaute sõnas, et kooliajal ei olevat miski ennustanud, et selline auhind ühel päeval talle antakse. "Kui nägin, kui toredad inimesed on selle auhinna eelnevalt pälvinud, oli see väga rõõmustav."

Auhind anti Gautele ka vabastava huumori eest. Saatejuht selgitas, et huumor ei ole tal kunagi olnud eraldi eesmärk.

"Pisut huumorit võib leida igalt poolt. Ta on nagu pärmiseen. Ta on igal pool meie ümber ja kui sa oled selle antenni pannud sellise sageduse peale, siis näed seda lõbu ja nalja praktiliselt igas eluvaldkonnas," rääkis Kivistik. "See ei tähenda, et ma ise ei ole olnud tõsine või lausa vihane. Aga samas ei suuda ma vihane olla kauem kui 30 sekundit, sest siis juhtub tavaliselt midagi naljakat ja viha lahustub ära. Naljade valmistamisega on sama asi, et need sünnivad väljaspool mind. Neid olukordi ja situatsioone tuleb lihtsalt püüda ja tabada," lausus emakeeleõpetuse sõber. 

"Kui loodusmees Fred Jüssi võib kümneminutilisest jalutuskäigust metsas kirjutada raamatu teemal, keda kuulis, kes pessa munes, siis mina kõnnin lihtsalt läbi metsa. See on tähele panemise asi," ütles Gaute.

Gaute arvas, et oma mitmekesise sõnavara ja värvika väljendusoskuse eest peab ta tänama enda emakeeleõpetajaid: Inge Kurni, Irene Leisnerit ja Tiina Ilusat. "Ma ei osanud toona kindlasti hinnata seda, mida nad pakkusid. Aga kui oled ühes ruumis haritud inimestega, siis hakkab see külge."

Gaute avaldas, et vaatamata tuhandete aastaste pikkusele arengule ja pingutamisele ei suuda inimesed ikka kirjutades enda mõtet edasi anda nii, nagu peaks ja ühte kirja võib 20 inimest täiesti erinäoliselt lugeda.

Eesti Emakeeleõpetuse Selts andis üheksandat korda välja aunimetuse „Emakeeleõpetuse sõber”. Tiitel määratakse tunnustusena füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle põhitegevus ei ole seotud emakeeleõpetusega, kuid kes oma avalikes esinemistes on väärtustanud eesti keelt, emakeeleõpetust Eestis ja toetanud seltsi eesmärke. Aunimetusega kaasneb auaadress ja meene.

„Emakeeleõpetuse sõbra” tiitli on varem saanud Ülo Vooglaid, Kaja Kärner, Mari Tarand, Toomas Hendrik Ilves, Märt Treier, Fred Jüssi, Kristiina Ehin ja Ivo Linna.

Gaute Kivistik sai tiitli sõnaosavuse, vaimukuse eest. EES on öelnud: "Gaute Kivistik on avardanud olulisel määral eestlaste arusaama sõnade mitmetähenduslikkusest ja näidanud teravmeelseid võimalusi, kuidas vabastava huumoriga lahendada olukordi, mis muidu põhjustaksid kibestumist või kaklust. Tuues paljude kaasmaalasteni eesti keele ilu ning sõnarikkuse, toetab ta mitmekülgselt emakeeleõpetuse väärtusi."

Täispikka intervjuud saad järelvaadata SIIN.