Tele

Kas Eesti peaks võtma kasutusele uue lipu? Kaarel Tarand: ristilipp on sissetöötatud märk ülemaailmselt ja tooks Eestile kasu (150)

Televeeb, 14. november 2018 19:54
Ristilipp. Pilt on illustreeriv. Foto: TIINA KÕRTSINI
Selle kuu lõpus täitub Eesti kauni sinimustvalge riigilipu kasutusele võtmisest 100 aastat. Paljude jaoks ei ole see lihtsalt riigilipp, vaid ka püha sümbol. Kuid siiski leidub inimesi, kes arvavad, et sinimustvalge asemel võiks kasutusele võtta hoopis mõne muu lipu.

Leidub entusiaste, kelle arvates võiks kasutusele võtta ristilipu. “Ristilipul on Eestis ajalugu. Legendi kohaselt, mis Taani ajalooürikutes on välja toodud, sai ristilipp alguse Eestist ja Taani lipu baasil on kõik teised Põhjamaade lipud tehtud. Ristilipp saigi mõnes mõttes Eestit alguses ja miks ei võiks me kuvada seda kuskil Eestit tutvustavades materjalides?” pärib IT-arendaja ja disainer Peedu Tuisk, kes on üks ristilipu idee pooldajatest, "Pealtnägijas".

Ristilipu teema kerkis taas üles 2000ndate aastate alguses, kui ajaloolane ja toona tuntud riigiametnik Eerik-Niiles Kross pakkus välja, et Eesti tuleks rahvusvaheliselt ümber ristida Estlandiks. Ägedale arutelule andis lisahoo tollane valitsuse pressibüroo juht, samuti ajaloolase taustaga Kaarel Tarand, kes praegu on Eesti Rahva Muuseumi avalike suhete juht. Tarand pakkus, et ainult riigi nimemuutusest ei piisa ja välja tuleks vahetada kogu sümboolika, sest tegu on võõrlaenudega - lipp on laenatud saksa korporantidelt, hümn kopeeritud soomlastelt, vapilõvid pigem monarhia tunnus. Ka president Toomas Hendrik Ilves rääkis korduvalt, et Eesti peaks nii vaimselt kui sümbolite poolest kuuluma põhjamaisesse ruumi.

“See on juba sissetöötatud märk ülemaailmselt, mis võiks anda Eestile kaudset kasu. Me ei pea oma turunduskulutusi ise tegema ja hakkama märke sisse töötama, nagu on juhtunud märkidega, mida oleme viimase paarikümne aasta jooksul kasutanud Eesti imidži loomisel. Kõik töö on juba tehtud. Tavalises äris, kui väike ristilipuke on kuskil kauba peal või etiketi peal, siis teatakse, et see on viimase peal kvaliteet,” arvab Tarand.

“Ma ei arva, et Eesti peaks võtma ristilipu üle selleks, et ennast brändida, see pole see sõnum. Eesti kuulub nii või teisiti põhjalasse ja kui meil on ülejäänud põhjalaga ühine sümbol, tuleb see Eestile nii või teisiti kasuks,” arvab aga ristilipu pooldaja, IT-ärimees Jaan-Matti Saul.

Noorte IT-ärimeeste sõnul on Eestil siiani küljes Ida-Euroopa kuvand, mis Eestit välismaal siiani saadab. "Ida-Euroopal on oma kuvand. Läänes on see inimeste peades tihti seotud autovarguste ja madala kvaliteediga ja madala hinnaga, aga Eesti professionaalide tase on nagu pikka aega olnud sama, mis on olnud Soomes, aga hinda me ei saa nii kõrget küsida," põhjendab Tuisk.

Sinimustvalge trikoloor on oluline esivanemate pärand

Saul on niivõrd suur ristilipu fänn, et kannab pisikest sinimustvalget ristikest endal seljakoti peal ning tema auto katusele on maalitud samasugune sümbol. Ka noormehe hoovis lehvib ristilipp. Mõnede arvates on selline tegevus aga pühaduse teotus.

"On ka teistsuguseid inimesi, kes rõhutavad, kui oluline on traditsioon, kui oluline püsivus, kui oluline on esivanemate pärand. Kui esivanemad on sellesse panustanud, nad on väga palju pingutanud ja võib-olla isegi ohvreid toonud ja kui me ühe sõrmeliigutusega heidame selle üle parda, siis me katkestame vaimse järjepidevuse," kommenteerib ristilipu poodlajate mõtteid Eesti Lipu Seltsi juhatuse liige Trivimi Velliste.

Seesama algupärane 1884. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp on siiamaani alles ning seda eksponeeritakse Eesti Rahva muuseumis rangete turvanõuetega hermeetilises klaassarkofaagis. 

“Praegu on maailmas umbes 200 riiki ning Eesti lipp ei kuulu mitte nende kõige nooremate või keskmiste hulka, vaid on üks vanemaid lippe. Eriti haruldane on see, et originaallipp on füüsiliselt alles. See on reliikvia, sellise reliikvia peale on kadedad paljud teisedki riigid,” lisab Velliste.

IT-ärimeestest ristilippude pooldajad ei arva aga, et Eesti saja-aastase riigilipu peaks täiesti välja vahetama, vaid see võiks eksisteerida paralleelselt praeguse variandiga, näiteks eraldi rahvuslipuna trikoloori kõrval, või muul moel.

"Kindlasti seda riigi sümboolikat nähtavasti ei tasuks muuta, aga et võiks võtta selle alternatiivina kasutusele näiteks turismis või nii. Et kui vanalinnas jalutada, siis tegelikult meie turismipoed on täis mingeid matrjoškasid ja muud tavaari, mis mulle isiklikult ei seostu eriti palju Eestiga," arvab Tuisk.

Saul rõhutab, et trikoloor on püha ning palju inimesi on selle all surnud ning võidelnud ning riigilipu muutmine tooks tema arvates pigem rohkem kahju kui kasu.

Eesti uus lipp võiks olla hoopis sinine-valge-roheline ristilipp?

Ent siiski leidub ka inimesi, kes arvavad, et sinimustvalge lipp tuleks üldse ära kaotada. Seda arvavad näiteks ühenduse Uus Eesti lipp liikmed. Nende nägemuses võiks Eesti lipul olla rist, ent kujundus skandinaaviapärasest erinev. Ka värvid võiks nende arvates olla teised: sinine, valge ja roheline.

Põhjused, miks praegune lipp tuleks välja vahetada, saab lugeda ühingu kodulehelt. “Oleme sinimustvalge all tupikusse jõudnud. On suur vahe, kas me näitame harmoonia, rahu ja tasakaalu märki või rõhutame oma riigilipul horisontaali, mille üks värv on peaaegu üheselt negatiivse tähendusega,” seisab seal.

Valitsuse sümboolikanõunik Gert Uiboaed arvab, et Eesti lipu traditsioon on praeguseks juba juurdunud ja selle muutmiseks peaks olema mingi väga tungiv vajadus. "Mina tänasel hetkel seda vajadust ei näe,” ütleb ta, lisades, et lipu muutmiseks tuleks muuta ka mitut seadust. “Eestis on riigivärvid defineeritud seaduses. Kui jääda sinimustvalgele värvikombinatsioonile püsima, seadust muutma ei peaks, siis tuleks tühistada riigilipu seadus ning kehestada uus. Teiseks peaks olema ühiskondlik toetus sellele ideele.”

Tarandi arvates sooviks aga enamus ühiskonnast siiski kehtivat lippu, kuna ei saadaks aru, miks muutust oleks vaja. 

Ehkki lipu muutmist toetav liikumine on praegu marginaalne, siis vaikselt see kasvab. Hiljuti avaldas Jaan-Matti Saul oma kodulehel põhjalikuma artikli, millist kasu võiks Eesti lõigata, kui seoksime ennast rohkem Soomega ja võtaksime kasutusele nendega sarnase lipu. Artiklit jagas Twitteris teiste seas president Toomas Hendrik Ilves. Edust kannustatuna lõi Saul ka spetsiaalse veebilehe, kus saab tellida Eesti värvides ristilippu. Praeguseks on veebilehe kaudu oma liputellimuse sisse andnud veidi enam kui kümme inimest. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee