Paadunud naisepiinaja küüsi sattus ka Katarina Padar! Politseijuht: see, mis jäeti tegemata, on kole (79)

Liis kirjeldas, kuidas romantiline Norra reis muutus kiiresti õudusunenäoks. Indrek võttis Liisilt ära passi ja dokumendid. Kui naine üritas põgeneda, tuli Indrek talle kallale. Liis oli seega Norras sisuliselt pantvangis.

Liisi lugu ei lõppenud aga Norras. Indrek muutus vahepeal heaks, kuid tagasi Eestisse tulles läks Indrek taas vägivaldseks. Ühel õhtul pärast baaris käiku sai Liis jõhkralt peksa ning Indrek kägistas ta teadvusetuks. Haiglasse ei lubanud Indrek tal minna. Järgmisel päeval õnnestus Liisil siiski põgeneda ning ta suundus politseisse. Trahvi sai aga hoopis Liis, kes oli politseile Indreku survel valetanud, et teda tegelikult ei rünnatud.

„Ühel korral tõi ta kaasa ühe oma sõbra ja sundis mind seksima nii tema kui tema sõbraga,“ tunnistas teine naine, Indreku norralannast eksabikaasa Anita. Naine, kelle kohta selgus, et aastaid tagasi oli tema Indrek Michaeli esimene ohver.

Indrek peksis naist, keeldus Anitast lahutamast ja naise sõnul üritas keerata lapsi tema vastu.

Samal ajal oli Indrekul Eestis uus naine: järgmiseks sihtmärgiks sai Katarina Padar.

„Ta elas minu juures, aga ainult nii kaua, sest tal olid plaanid, miks ta tahab minuga elada,“ rääkis endine modell ja laulja Tanel Padari eksabikaasa Katarina Padar. Õnneks polnud Katarinal kooselu jooksul ühtegi vägivallaepisoodi. Padaris nägi mees võimalikku lotovõitu. „Ta ikka lootis, et saab mu korteri müüdud, unistas, et ma annan talle paar miljonit. Lõpuks oli ta agressiivne, et sina oled kodus ja ei lähe kuskile,“ rääkis Padar. „Ma elasin sõbranna juures paar nädalat. Ta oli hull ju! Ma ei teadnud, mida ta teha võib.“

„Ta sundis mind minema ühe sõbra juurde ja nõudis, et ma filmiksin seda. Ta lükkas kogu aeg teiste meeste juurde, ta nautis seda ja pärast oli armukade,“ rääkis Indreku viies naine Laura. Kui Laura keeldus, sai ta peksa või sõimata.

Need lood on tavainimesele täiesti uskumatud, sest vägivallatseja ise võib muul ajal olla šarmantne ja rääkida väga arukat juttu.

„Me olime õhtusöögil sõprade juures. Mingil hetkel oli ta jälle väga-väga purjus. Me istusime grillilaua taga ja läksime üles. Ta vihastas selle peale ja lihtsalt lõi ennast kahvliga veriseks, rebis oma särgi puruks ja kutsus politsei. Põhimõtteliselt, kui ütlesid midagi, siis katus sõitis, või ei öelnud midagi, siis ikka katus sõitis. Polnud mingit vahet. Ta lihtsalt ongi vägivaldne inimene,“ nentis Laura.

„Radari“ andmetel on Indreku tõttu kannatada saanud vähemalt üheksa naist, kuid karistusregistri järgi on ta puhas poiss. Karm reaalsus on see, et info jõudis küll politseini, aga jäi nende lauasahtlisse. „See, mis jäeti tegemata, on kole,“ tunnistas politseijuht Kristian Jaani.

Õiguskaitseasutused on laekunud kaebuste asjaolusid kontrollinud, kuid süüdistuse esitamiseks alust ei olnud. Menetlus oli kas lõpetatud kuriteokoosseisu puudumise tõttu või oportuniteedi põhimõtetel, mis tähendab seda, et süü on väike ja puudub avalik huvi.

Ekspertide sõnul tuleb aga arvestada sellega, naiste ütlused võivad olla ebatäpsed ja kõikuvad, kuna ohver on sageli vägivallatseja mõju all.

„Küsimus on selles, kas sellel uurijal tekib sisemine veendumus, et naine valetab hoopis selle kohta, et ta valetab,“ sõnas Jaani.

Kui naine ise ütleb, et ta valetas, siis ongi politsei käed lühikesed. Politseil võiks jääda aga isiklik kahtlus või kõhutunne, et seal midagi ei klapi.

Seda, kas inimese vastu on varem pöördumisi tehtud, politsei näeb. Aga Indrek Michaeli puhul lamp uurija peas põlema ei läinud. Kui „Radar“ saatis prokuratuurile meest puudutava info kohta päringu, ei sidunud uurimisasutus meest tema varasema nimega.

Kui politsei oleks kohe reageerinud 2013. aastal Lauraga juhtunule, oleks mitmed naised vägivalla käest pääsenud.

„Ta lõi mind rusikatega näkku. Ma kutsusin endale kiirabi ja politsei, nad viisid mind haiglasse, kus tuvastati, et mul on põsesarnamõra,“ meenutas Laura. Politsei käis Laura kodus ja nägi seda kõike. „Mul oli sõrm liigesest väljas ja lihtsalt rippus.“

Laura ei mäleta, et politsei oleks küsinud, kas ta soovib avaldust sisse anda.

Politsei ei võtnud temaga ka hiljem kordagi ühendust. Kriminaalmenetlust ei alustatudki ja peksmine jätkus.

„Magasin, kui ta koju tuli. Ta äratas mind üles ja ma ei tea, mida ta minus nägi, monstrit või koletist, ja lõi mulle jalaga näkku, nii et mul tulid hambad läbi huule,“ rääkis Laura. Indrek Michael ei lubanud tal haiglasse minna. „Ta peksis mu telefoni sodiks. Kui tahtsin ära minna, tahtis ta mu trepist alla lükata. Nii ma istusingi seal kodus, veri mööda nägu alla jooksmas.“

Käesoleva aasta aprillis tappis Narvas Sergei oma abikaasa. Naine ja tema lähedased olid varem kahel korral lähisuhtevägivallale viidates politseisse pöördunud, kuid politsei ei reageerinud.

Kas Indrek Michaeli juhtum võiks viia samasuguse olukorrani, et peame ootama järgmist laipa? „Ei, me ei tohi oodata järgmist laipa, absoluutselt mitte. Me peame iga päev andma maksimumi, et sellist olukorda ei tekiks. Selle kohta, mis 2013. aastal oli, ütlen täpselt samamoodi: mina ka ei saa aru. See on tegelikult ennekuulmatu, et selline asi juhtuda sai. Mul ei ole kahjuks midagi muud öelda, kui et saaksime kordades paremini taolisi olukordi lahendada,“ sõnas Jaani.

Praegu on prokuratuuris Indrek Michael suhtes pooleli kaks kriminaalmenetlust: üks neist on seotud lähisuhtevägivallaga, teine aga väärkohtlemisega mehe suhtes. Prokuröri kinnitusel arvestatakse mehe käitumismustrit kohtuotsuse tegemisel.