Juhan Uppin vabariigi pillimehe valimisel.Foto: Kenno Soo
Inimesed
13. november 2018, 16:17

Esimeseks vabariigi pillimeheks valitud Juhan Uppin: tiitel annab mulle kindluse, et olen õigel teel (1)

„Väga ülev ja soe tunne on. See on kahtlemata ühe väga suure unistuse täitumine ja kõrgeim antav tunnustus, mida oskan ette kujutada,“ sõnab muusik Juhan Uppin (33), kes pärjati möödunud nädala lõpus Viljandis Pärimusmuusika aidas vabariigi pillimehe tiitliga. Sellist auhinda anti tänavu välja esimest korda.

„Loomulikult on see tunnustus senise tegevuse ja tehtud töö eest. Lisaks annab see mulle ka kindluse, et olen õigel teel,“ ütleb Juhan, mida tiitel talle annab. „Ma tegelen lähiaastatel nagunii sellesama teemaga väga süvenenult – õpin esimest aastat Muusikaakadeemia doktorantuuris – ja loodan seda tiitlit heas mõttes ka ära kasutada, et oma uurimisala ka laiemalt kajastada.“

Võistlustulle läks 29 pillimeest, finaali pääses neist neli: Toomas Valk, Cätlin Mägi, Juhan Uppin ja Villu Talsi. „Konkurendid olid väga kõvad. Hindan iga kui viimast inimest, kes kohale tuli,“ ütleb Juhan. „Alguses ei teadnud keegi, mida sellest võistumängimisest oodata, aga seal olid kohal tänapäeva pärimusmuusika tegijate tipud, pillimängijate koorekiht. Finalistid olid täiesti õigustatult sellised ja neid pidasin ma oma põhikonkurentideks.“

Juhan Uppin vabariigi pillimehe valimisel. Foto: Kenno Soo

Juhan ütleb, et talle jäi ka eelvoorus mitu andekat inimest silma, kes oleksid vabalt väärinud finaalikohta. „Näiteks Karoliina Kreintaal viiulil. Üks minu lemmikuid oli Martin Arak kandlel, tõesti oma huumori ja mõnusa olekuga päeva ehedaim külapillimees. Lõõtsamängijatest jäi silma noor tulevikutäht Rasmus Kadaja ning minu lemmik lõõtsamängijatest oli Toomas Volk – seda, mida ta seal oma karmoškaga tegi, vaatasin ja kuulasin ma suu lahti,“ kirjeldab Uppin.

Eelvoorus tuli võistlejatel esitada kaks eriilmelist pärimusmuusikalugu, mis pidid pärinema Eestist. Finalistid valis viieliikmeline ekspertidest koosnev žürii, kuhu kuulusid Celia Roose, Tuule Kann, Heino Sõna, Ants Taul ja Tarmo Noormaa. Finaalis tuli pillimeestel aga 20 minutit tantsuks mängida ning võitja valis publik. „Seal pidid olema sina ise, oled pillimees, täiesti alasti, ja kõik oleneb sellest, kuidas publik sind vastu võtab. Kui nii mõelda, hindan ma seda saavutust veel rohkem,“ ütleb ta.

Juhan ütleb, et valmistus võistluseks suvest saadik. Kõige raskemaks osaks peab ta enese võistlusele üles andmist. „Muusikalise poole pealt teadsin hommikul Viljandisse sõites täpselt, mida mängin, ja olin loomulikult mõelnud ka finaali peale. Oli hea tunne kohale minna ning tänan žüriid usalduse eest ja et nad lasid mul lõpuni mängida.“

Juhan Uppin vabariigi pillimehe valimisel. Foto: Kenno Soo

Juhan kiidab võistluse korralduses ka seda klauslit, et kõik muusikud, kes mängivad mitut pilli, võisid eelvoorus astuda üles kahe erineva pilliga ning said seetõttu ka kaks korda esineda. „Ühe pilliga kaks lugu ja teise pilliga kaks lugu. Ühest küljest see ehk mingi eelise andis, kuid teisalt lasi see pillimeeste eripäral välja paista. „Kolm finalisti neljast mängisid kaht pilli. Finaalis vaatasid siis ise, mida nende kahe pilliga teed – anti ajalimiit 20 minutit. „Ühe eelvooru tegin ma Teppo-tüüpi lõõtspilliga, teise eelvooru päkarauakandlega ning finaalis mängisin kõigepealt lõõtspilli ja siis kannelt,“ räägib Juhan.

Juhani jaoks ei ole see esimene kord võistumängimisel osaleda. „Alustasin lõõtspillimänguga umbes aastal 1999. Mul tuli see suhteliselt ruttu kätte, sain alguses hea hoo sisse ja hakkasin võistumängimistest osa võtma,“ räägib Juhan ja ütleb, et on mitmeid kordi osalenud Võru folkloorifestivali juures toimuval August Teppo võistumängimisel, mida tänavu peeti juba 30. korda. „Nullindate alguses võitsin selle võistluse kuuel korral ja kahel korral olen saanud ka Eesti lõõtspillikuninga tiitli,“ räägib ta. Siis polnud nii palju tugeva tasemega noori pillimehi ning Juhani sõnul oli siis natuke lihtsam. Kuus võitu ja kaks lõõtspillikuninga tiitlit tekitasid Juhanile aga tunde, et tema võistlemised on võisteldud. „Et las teised võistlevad, ma olen juba midagi tõestanud küll.“ Seega jäävad Juhani viimased võistumängimised rohkem kui kümne aasta taha.

Muu hulgas sai Juhan auhinnaks ka 1000 eurot. Kuhu see raha paigutada, pole mees veel täpselt mõelnud. „Iga asi kulub marjaks ära. Pillihooldus, remont, kõik nõuab vahendeid. Hakkan ka järgmise aasta alguses uut plaati välja andma ja eks mingi osa läheb sinna ka.“

PRESIDENDIGA: Esimese vabariigi pillimehe tiitli andis Juhanile üle president Kersti Kaljulaid isiklikult. Foto: facebook.com/eestiparimusmuusikakeskus