Inimesed

Vaata saadet „Puuduta mind!“ igal neljapäeval kl 18 ÕL veebist ja FBst.

Nüüd on võimalik kõiki saateid kuulata ja alla laadida ka Soundcloud`ist

VIDEO | „PUUDUTA MIND!“ 53. SAADE | Külas käis „Selgeltnägijate tuleproovi“ favoriit Evald Kotkasulg (18)

Anu Saagim | Video: Tatjana Iljina, 18. november 2018, 12:18
"Puuduta mind" - Evald Kotkasulg; Sirje Presnal; Anu SaagimFoto: Tatjana Iljina
Igal nädalal kostitame sind põneva veebisaatega „Puuduta mind!“, kus külalisteks on nõiad, šamaanid, ravitsejad, ufoloogid, haldjad, elukunstnikud, teadlased, koolitajad, hüpnotisöörid ja paljud teised põnevad persoonid. Müstilistele teemadele spetsialiseerunud Õhtulehe ajakirjaniku Sirje Presnali ja Õhtulehe veebi loovjuhi Anu Saagimi 53. saate külaliseks on "Selgeltnägijate tuleproovis" au ja kuulsust niitev Evald Piirisild ehk Kotkasulg. 

Kui enamus teejuhte-vaimuhiiglasi-vägedevalitsejaid kinnitab, et pole šamaanid ega gurud, siis Evald „Kotkasulg“ Piirisild nimetab end otse ja ausalt šamaaniks.

Kotkasule nime sai ta Pärnumaalt indiaanilaagrist ja ta ongi kõiksusest teabe koguja, edastaja ja hoidja. Ta on oma rännakul üksik uitaja, kes on kõigi õpetajate ja avanemiste juurde jõudnud läbi isiklike valude. Šamaaniteel paarkümmend aastat olnud rändur võttis 2015. aasta suvel end seniselt mööblimeistri töölt lahti, keskendus Mustrimuutjate etendusele, isiklike mustrite muutmisele, Soone väepaika päikesevärava ehitamisele ning on nüüd Linnateatri hooldusmeister.

Talvine pööripäev 21. detsember 1916; Pööripäeva tähistamine Kati Saara Vatmani juuresFoto: Tiina Kõrtsini

Samal teemal

„Hooldan nii Linnateatrit kui tema vaimu – kes on üks lõpmata heatahtlik ja lustakas sell,“ räägib õnnelik mees.

Evald on täitnud ka suurt ja kaunist missiooni, aidates järje peale pooliku haridusega reikirahvast. Juhtus nii, et raha eest, lühikursuste järel, surnud meistri allkirjaga litsentsi ostnud kaunishinged avastasid ükshaaval ja korraga, et tahaksid tegelikult ka oskama hakata. Evald nõustas nii ilmsi, kui kirja- ja telefoni teel ja tegi sellega ilmselt palju enamatele innimestele palju suuremat head, kui ise ette kujutab.

Kotkasulg ongi sedasorti mees, et ta ei märka ega usu, kui SUUR ta on – ning jääb ka erilise-värvika välimuse juures sageli nähtamatuks – kuni on AEG. Need, kes olnud temaga korduvalt riitustel koos, teavad teda, kui ehitajat ja  teenijat, õpetades lakooniliselt ja vaikselt ning ise nähtamatuna püsides. 

Ilmselt ootab ta isegi praegu selle aja küpsemist, mil tuleb rajada päris oma paik. Ta teab tegelikult juba, kus see olema saab. Täna ehitab ja pühitseb ta higitelke ja püstkodasid, Päikeseväravaid ja altareid teiste kodudesse või ei-kellegi-maadele. Indiaanilikku mitte-omamise reeglit järgides. Ent väemees on ammu mõistnud – tänase endaga kooskõlas elukorralduse, elukaaslase, elumõtte ühitamise ajad on ligi. Või jäävad edasised ajad üldse olemata.

Talvine pööripäev 21. detsember 1916; Pööripäeva tähistamine Kati Saara Vatmani juuresFoto: Tiina Kõrtsini

Kui Evald midagi teada saab, tahab ta seda ka jagada. Kui Evald mõnel kontserdil või koosviibimisel käib, tunnevad selgeltnägijad-spiritiri-inimesed temas kaugelt šamaani ära. Aga see pole alati sedasi olnud. Ehkki mees on juba palju aastaid vägede valitsemist ja reikit, trummitamist ja erinevate meelte ühismõjutamise kaunist kunsti õppinud, oli ta veel paari aasta eest kuidagi läbipaistev.

Ta ilmus Soonele, Lauri-Kare Laose veetavatele higitelgi tseremooniatele esimesena ja tegelike tegude tegijana – tema ehitatud on nii paar aastat tagasi esimene, väiksem telk koos Anthony Lysiciyaga, kui talvisel pööripäeval püstitatud suur, koos Bruno Brauni, Aivo Rahuoja ja Tenno Alamaaga ehitatu – ent ta ise oli alguses märkamatu.

"Puuduta mind" - Evald Kotkasulg; Sirje Presnal; Anu SaagimFoto: Tatjana Iljina

„Ma olen inimesi tervendanud, masseerinud ja trummitanud, reikit ja trummi-vibratsiooni ühendanud, aga riitust vedanud ei olnud jah,“ tõdeb Evald.

„Higitelgi tseremooniate teenimine viis mu isikliku äratundmise ja julguseni toredasti tasuvalt palgatöölt ära tulla ja mööndusteta Mina olla. Et palgata elu viletsuse energiasse ei tiriks, tulid mõned toredad tegusad pakkumised siit-sealt. Väga mõnusad ehitamised on olnud, kus ma lasin vabadust ja seda asendamatut tunnet läbi enda. Et see vabadus ja tegelik enesemääramine teel püsimisel ka teistesse eluvaldkondadesse kutsuda.“

Palderjanist reikini

Evald elab faktiliselt Tallinna eeslinnas. Ajalooliselt on Miiduranna 700 aastat vana kaluriküla, mis on suurte rahade rakendamise ja pesemise käigus nüüd väga teistmoodi kaunis, kui toona. Tallinna kilukarbivaade teiseneb – muulid ja paadisillad tekivad, nagu seened peale vihma. Hinnalised kaatrid nende külge. Skulptuurid väravasse, põrkavad lapsed batuudidele. Ja ikkagi on Evaldi ehitatud Tormi tee maja kõige erilisem.

„Selle maja pärast siin on aastate jooksul olnud nii palju jama, et oli perioode, mil elasin vaid validooli ja palderjanitinktuuri peal,“ meenutab mees. „Läksin reikit õppima selleks, et vampiiride rünnakutega hakkama saada. Selgus, et mulle sobib. Ühtlasi sobib mulle väga põhjalik süvenemine. Ja erinevate aspektide ühendamine. Ühendan reiki massaaži ja vibratsiooniga.  Šamaanitrumm ja parmupill võimendavad ja koosloovad vägesid.

Evald PiirisildFoto: Erki Pärnaku

"Ma pole kunagi ennast kusagil tervendaja ega šamaanina reklaaminud, ehkki nii pikalt ja palju ja põhjalikult õppimas käinud ja süvenenud vist kuigi paljud siinmail polegi. Kui Kaukaasia väemeeste juurde jõudsin, teadsid nad juba, et tulen. Ehkki ma ei teadnud teele asudes ka ise, et lähen. Samal nähtamatul JA seletamatul moel inimesed teavad mind häda korral leida. Trummitan neid siis rõõmuga. Endal ka tore.“

Kõnelevad mäed

Kõige enam on Evald saanud inimestele reaalset ellujätvat abi osutada mägimatkajana. Hibiinid ja Uuralid, Baierimaa ja Altai mägede printsessi külastamine. Küllalt on juhtunud, et kusagil kitsal karniisil avastab keegi, et kardab kõrgust. Mitte ühtki võdisevate säärtega panikööri pole Evald neil hüperkriitilistel hetkedel kaotanud. Ennast ka mitte.

„Nipp on selles, et neil hetkil tuleb olla üksi, abivajajaga kahekesi. Iga kolmas tekitab juba kaose, mille keskel ei saa vägesid sedasi koondada, et hättajäänu otsekui energiapadjal teisele kaldale kannad,“ meenutab mees. „Mägedes käies olen lisaks Maa jõule ja mägede võimsusele kogenud ka seda meeliülendavat hetke, kui mäed kõnelema hakkavad."

"Viisin Hibiinides erinevate mägede tippudesse kaasas olnud, pühitsetud kotkasuled. Kui kolmele tipule oli sulg kingitud, siis see algas. Vuuuuuuu! See on kirjeldamatu, kuidas mäetipud pööritavad-mängitavad kõnelema hakates tuulepööriseid ja mängivad nendega pingpongi."

"Puuduta mind" - Evald Kotkasulg; Sirje Presnal; Anu SaagimFoto: Tatjana Iljina

Oma šamaani-saua, mis töötab pendli põhimõttel ning jutustab teadjamehele „asjad kätte“, nagu ta väljendub, tõi ta sünnikohast. Nii sau, kui Evald on pärit Nelijärvelt.

Kuhu Evald edasi teel on, täna veel ei tea, ent taas pead tõstev stenokardia, pisted südames ja mitte väga toredasti mängiv vererõhk jutustavad, et otsustamisega väga kaua jorutada ei saa. Ühelt mägimatkalt tuli talle õpetajaks armastav teekaaslane, kes sai Evaldi abiga jagu hingamispuudulikkusest. Ning keda kõrvalt jälgides on mees õppinud kuhjumise seadust. Kui kellelgi sureb ema, võib olla kindel, et lahkub ka koer. Ning kirsina kurbusetordil tehakse tema maja tühjaks. Kõik mälestusesemed ja sõnumiga juveelid ühe korraga läinud. Puhas leht.

„Õpetlik. Olen minagi elus nii asju, kui omandit kaotanud ja tulist kahju tundnud. Enam ei tunne. Omand pole enam oluline. Loon ja ehitan väekohtadesse, millega mul mingit omandisuhet pole ja ütlen alati jaa, kui mõni idee või pakkumine tuleb,“ arutleb mees. Kui Kotkasulg vajab tseremooniapintsli jaoks lakajõhve, tuleb hobune tema juurde, langetab pea ja laseb rahuliku kokkuleppe korras need kitkuda. Sest sellele hobusele meeldivad Evaldi trummi ja parmupilli helid. Diil!

Mustrimuutja

Tänu sauale ja trummile, altarile ja hobujõhvidele, sulgedele ja ka Papa veinide rosina-banaani-ingveri-hinguse lähedusele teab Evald alati eksimatult, kui mõnel sõbral-teekaaslasel on raske. Ning on valmis hetkega appi lendama. Kotkasulg ju.

Alati jaa tähendab seda, et ka hämmastavaimatele ettepanekutele vastab mees jaatavalt, sest muidu ei saa Looja oma plaane teostada.

Kodus aga ootavad väemeest aga kaks merikilpkonna ja õrnake kiisu, kelle olemuses pole midagi sarnast eelkäijaga, tõelise murdjakõutsiga, kes andis peksa nii naabrikoertele, nende omanikele, kui külalistele, kes temaga piisavalt aupaklikud polnud.

Aupaklikkus on just see sõna, mis kannab Evaldit nii tseremooniatel, kui maalides. Nii eluliste otsuste tegemisel, kui mustrite muutmisel. Ta on aupaklikus kooskõlas võimalikult kõigi usundite, ilmakaarte, elementide ja stiihiatega – ei anna hinnanguid vaid palvetab iga hingetõmbega.

Vaata saadet „Puuduta mind!“ igal neljapäeval kl 18 ÕL veebist ja FBst.

Nüüd on võimalik kõiki saateid kuulata ja alla laadida ka Soundcloud`ist SIIT!

"Puuduta mind" - Evald Kotkasulg; Sirje Presnal; Anu SaagimFoto: Tatjana Iljina

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee