"See on meie enda humanistlik maailmavaade, et kõik, mis näeb välja nagu part ja prääksub nagu part, järelikult ta on part. Humanoidrobot võib välja näha ja prääksuda, aga pardiks ja inimeseks ta siiski ei saa," märkis Turk.
Reikop uuris, kas humanoid on seega sama mis arvuti - et kui vihastad ja tema ekraani katki lööd, kas see on täpselt sama?
"Eks ta on. Aga me peame küsima, et kui Aasias väga populaarseks saanud erinevad inimolemuslikud, inimnäo emotsioone jäljendavad masinad meie keskel, kuidas see kõrvaltvaatajale tundub. Mida me ühiskonnas tahame. Kui meie pakirobot autoga kokku põrkas, siis me ikkagi vaatasime kahjutundega, et väiksest sõideti üle ja ei tea, kas väike sai haiget. See on inimlik, et me niimoodi mõtleme."
Turk kuulub komisjoni, mis aitab koostada seadusi, mis aitavad tulevikus reguleerida seda, kui tänavapilti ilmuvad robotid.
"Euroopa Liit on selles osas tegutsenud juba aastast 2012 väga tõsiselt. Mõelnud just seda osa, kas midagi teha. Siin tuleb muidugi end väga selgelt hoida ka tagasi. Ega tehnoloogiat ei tohi inimene reguleerida. Relvatehas ei ole iseenesest halb, halb võibolla see, kes seda välja mõtleb või see, kes seda kasutab. Relv ei ole iseenesest halb. Sama on ka internetiga, internet ei ole iseenesest halb ega hea, seda saab mitut moodi kasutada. Sama on sellise tehnoloogiaga," rääkis Turk.
Turk rõhutas, et tehisintellekti all mõeldakse ikkagi midagi sellist, mis suudab mitmes erinevas valdkonnas inimest ületada ja olla meist parem. Selleni pole aga tehnoloogia areng veel jõudnud, kuid see hetk on kindlasti tulemas.
Hiljuti avati Kanadas bordell, kus prostituutidena töötavad robotid. Kuidas sellesse suhtuda?
"Sellesse on keeruline suhtuda. Inimese kujutlusel pole piire, samuti inimese hälvetel ja soovidel. Kui sellist asja võimaldatakse, siis noh, mis ma oskan öelda... Samuti on olemas hotell, kus robotite abil toimub koristamine ja vastuvõtmine. Mõnele meeldib selles hotellis käia, mõnele mitte. Selleks on küll tehnoloogia olemas, sest selleks ei ole tehisintellekti vaja. Seal on vaja teatud motoorika taset ja võimet natuke rääkida inimestega. See ei ole tehisintellekt. See ei ole asi, mida on vaja reguleerida."
Turk rõhutas, et meie õigus suudab väga hästi kohaneda uute asjadega ja iga kord, kui ühiskonnas midagi muutub, ei hakata põhiseadust muutma. Kust tuleb aga piir, kui robotid muutuvad väga inimesesarnaseks?
"See piir on väga selge. Näiteks kohvimasin - vajutate nuppu ja saate täpselt nii kange kohvi kui tahate. Seal on samamoodi. See asi, mis paneb masina teile kohvi tegema, on algoritm. Tänapäevased algoritmid on sellised, et ükskõik mitu sammu, kuna see on matemaatiline tehe, sa võid tagasi võtta ja otsustada, miks ta teile sellise kohvi tegi. Tehisintellekti algoritmi eristabki see, et ta õpib vahepeal juurde ja kohastab ennast ühiskonnaga. Tänu sellele ei ole meil võimalik jälgida, miks ta midagi tegi. See on hetk, mil peame hakkama mõtlema eelkõige eetilisele regulatsioonile, et kuidas tagada seda, et need masinad võtaksid arvesse meie väärtusi," seletas Turk.
Kommentaarid