Michelle Obama räägib avameelselt nurisünnitusest: „Tundsin, et olen eksinud ja üksi...“ (2)
Kuigi Obamad on avalikkuse ees oma abielu alati näidanud harmoonilise ja üksmeelsena, avab Michelle oma uues elulooraamatus oma abielust Barackiga detaile, mida on varem kiivalt endale hoidnud. Armastus nende vahel on sügav, ent see ei tähenda, et abielu jooksul pole olnud väga raskeid aegu.
Esimene tõsine takistus paari teel oli raskus lapse saamisel. Abiellumisest 1992. aasta oktoobris oli möödas mitu aastat, kui viimaks saabus rõõmusõnum: Michelle on lapseootel. Siis aga tragöödia. Mõned nädalad hiljem kaotas Michelle aastaid igatsetud lapse.
„Tundsin, et olen eksinud ja üksi,“ tunnistab Michelle. „Tundsin, et olen täiesti läbi kukkunud. Ma ei teadnud, kui tavalised nurisünnitused tegelikult on, sest me ju ei räägi sellistest asjadest. Istud oma valu sees ja arvad, et oled kuidagiviisi katkine.“ Ta usub, et tulevasi emasid peaks raseduse katkemise võimalusest paremini teavitama ja ette hoiatama.
Alles tänu viljatusravile õnnestus Obamadel saada tütarde Malia ja Sasha vanemateks. „Bioloogiline kell on täiesti päris asi,“ kinnitab Michelle. „Hakkasin sellest aru saama, kui olin 34, siis 35... Pidime viljatusravi kasutama.“ (Michelle Obama oligi 34, kui sündis paari esimene tütar Malia.)
„Minu meelest on see kõige kohutavam asi, et me, naised, ei jaga üksteisega tõdesid sellest, kuidas meie keha toimib, kuidas see vahel ei toimi...“ mõtiskleb proua Obama.
26 aastat abielus olnud Michelle on koos Barackiga ka suhtenõustaja juures käinud. Presidendi ja esileedi tihedad töögraafikud lõid nende seni ilusasse suhtesse tõsised mõrad.
Michelle ohkab sügavalt: „Neile noortele, kes kujutavad ette, et abielu on miskine kerge asi... Suhtenõustamine oli meie jaoks üks viis, kuidas õppisime oma erimeelsustest rääkima. Mina õppisin enda kohta seda, et minu õnn on puhtalt minu enda teha! On väga tähtis, et ise enda eest hoolitseksin, see ei ole Baracki ülesanne.“ Noortele rõhutab Michelle, et vaatamata sellele, et tema abielu on imeline ja armastust täis, näevad tema ja ta mees selle kallal vaeva, ka praegu.
„Kui vajasime abi, siis läksime ja küsisime abi,“ sõnab ta.
Kommentaarid