Kui me oma vabaduse eest võitlejaid ei mälesta, siis keda me üldse mälestame! (3)

Taasiseseisvumise ajal kerkis Vabadussõja ausambaid kui seeni pärast vihma, kuid kunagisi üks võimsamaid, 6,5-meetrine graniidist Lahinguvälja ausammas jäi taastamata. Nüüd on patriootlik Anija vallavanem, aastaid Eesti Meestelaulu Seltsi juhtinud Arvi Karotam võtnud samba taastamise oma südameasjaks.

Samba taastamine läheb maksma ligi 100 000 eurot. Mullu kevadel avas Anija vallavalitsus mälestussamba taastamise toetamiseks arvelduskontod. Nüüdseks on üle kolmesaja eraisiku, ettevõtte ja organisatsiooni annetanud kokku ligi 40 000 eurot. Nn katuserahast on samba toetamiseks raha eraldanud ka riigikogu fraktsioonid, toetanud on sõjamuuseum. Lisaks on samba ümbrust korrastanud rahvusvahelisel lahinguõppusel Kevadtorm osalejad ning Kõrvemaaga tutvumas käinud „Roheliste rattaretke“ osalejad.

„Monumentide püstitamine või taastamine sõltub sellest, kust tuleb ressurss. Ega siis piisa ainult inimtööjõust, et koristame platsi ära ja valame vundamendi. Samas kui mõelda ajaloo peale, siis kui me seda ei taasta, neid võitlejaid ei mälesta, siis keda me veel mälestame. See ei ole rahas mõõdetav,“ räägib Karotam.

Vallavanem meenutab, et 4. jaanuaril 1919 toimunud Kehra lahinguga peatati Vabadussõjas punaste pealetung Tallinnale. Lahingu saatuse otsustas Kehra jaamast startinud soomusrong nr 1. Kehra jaamast umbes viie kilomeetri kaugusel toimunud lahing oli eestlastele edukas. Kokkupõrge kestis ligikaudu poolteist tundi, punaväelased põgenesid ja kaotasid 20–50 meest. Soomusronglaste hulgas sai haavata vaid üks sõjamees.

„Ajaloolased räägivad, et Lahinguväljal löödi punaste bandele täägid selga. Sellega pandi rinne seisma. Aga kui nad oleksid läbi tulnud, siis me täna siin ei räägiks, siis oleks Tallinn maha põletatud,“ mõtiskleb vallavanem, mis juhtunuks teistsuguse resultaadi korral.

Praegu valmistatakse hanke võitnud firmas OÜ Renott Kivi juba Lahinguvälja samba graniiditükke, täpsemalt lõigatakse ja põletatakse neid. Sama firma on loonud ka näiteks Tallinnas Maarjamäel asuva kommunismiohvrite memoriaali graniidiosa. Firma juht Harri Virkkunen ütleb, et tehtud on umbes viiendik tööst. Kivimeistrid Marek Tubli ja Argo Aljas tegutsevad firma Kiili lähedal asuvas Paekna kaarhallis graniiditükkidega, Argo Aljase isa, kiviraidur Aare Aljas raiub oma Tallinna töökojas graniidist aga ausambal kujutatava sõduri bareljeefi.

Virkkuneni jutust tuleb aga välja, et tema firmas on Vabadussõja sambaid varemgi tehtud. Viimane suurem töö jääb aastasse 2008, siis avati Saarde Vabadussõja ausammas Kilingi-Nõmmel. Mehe sõnul oli too monument mahult isegi suurem väljakutse kui Lahinguvälja oma. Tõsi, samba püstitajad hoiavad pöialt, et enne jõule ei oleks liiga palju külmakraade – soojaga on lihtsam graniidisamba alust kohapeal vundamendile kinnitada.

Jaama sõidab soomusrong

Virkkunen on tähele pannud, et igal pool, kus sambaid avatakse, on selle taga tegus kogukond ja aktiivne vallavanem. Nii nagu praegu Anija vallavanem oli seda ka omaaegne Saarde valla juht. „Igal projektil peab olema eestvedaja, muidu ei sünni midagi,“ on Karotam tema mõttekäiguga päri.

Lahinguvälja ausamba avamine on tegelikult vaid üks osa Kehra lahingu 100. aastapäeva pidustustest. Lahingu aastapäeva eel saab valmis ka ajaloolise soomusrongi koopia – selle taga on eelkõige sõjamuuseum ja EV100 korraldustoimkond. Soomusrong sõidab Kehra jaama juba ööl vastu 4. jaanuari. 4. ja 5. jaanuaril ongi rong Kehras ning kõik huvilised saavad seda siis uudistada.

Lisaks on mõistagi avatud tänavu veebruaris MTÜ Kehra Raudteejaam eestvõttel avatud Kehra raudteejaamas asuv Anija valla territooriumil toimunud Vabadussõja murdelahingute muuseum. Selles hoones – 1919. aasta jaanuari alguspäevil asus seal Vabadussõja idarinde staap – peetakse ka ajalookonverents. Kehra rahvamajas toimub aga Vabadussõja-aegsete lauludega tantsuõhtu.

6. jaanuari hommikul hakkab soomusrong Kehrast liikuma, Lahinguväljal peetakse näidislahing ja avatakse Lahinguvälja Vabadussõja ausammas. Seejärel suundub rong Aegviitu, seal on asjaosalistel põhjust kangelaste mälestuseks võtta ka pits viina.

Arvi Karotam loodab, et tulevikus saab Anija vallast Eesti kooliõpilaste jaoks Vabadussõja ajaloo õpetamise paik. „Siin oleks kõik olemas – muuseum, soomusrong ning lisaks avatavale Lahinguvälja ausambale on meie vallas veel kolm Vabadussõja ausammast, Piibe maantee ääres asuvad sambad Priskel, Voosel ja Vetlas,“ märgib ta. Kuigi igapäevaselt ilmselt koolilastele Lahinguväljal näidislahinguid pidama ei hakata, annab ainuüksi võimalus sõita soomusrongiga tulevastele põlvedele aimu, kuidas peeti Vabadussõda.

----------------------

Ühe samba lugu

1930. aastatel valmis skulptor Ernst Jõesaare Lahinguvälja mälestussamba kavand. Kaitseliidu algatusel jõuti 6,5 meetri kõrgune sammas valmis saada ning selle avamine oli plaanitud 23. juunile 1940. Paraku ei jõutud ausammast sõja puhkemise tõttu avada ning võõrvõim otsustas selle hoopis õhku lasta.

2000. aastal avas Anija Muinsuskaitse Selts mälestuskivi, milleks kasutati samba säilinud tükke.

2015. aasta 4. jaanuaril, Kehra lahingu 96. aastapäeval avati Lahinguväljal infotahvel ning just siis tekkis Anija vallavanemal Arvi Karotamel ja kohalikel ajaloohuvilistel mõte, et Lahinguvälja monument tuleb taastada.

-------------------

Annetusi oodatakse 15. novembrini

Taastatava Lahinguvälja mälestussamba toetamiseks saab annetada 15. novembrini Anija vallavalitsuse arvelduskontodele EE782200001120154013 (Swedbank) ja EE251010002018899000 (SEB Pank). Ülekande tegemisel palutakse lisada annetaja nimi.

Taastatud mälestussamba juurde tuleb tänutahvel, kus on kirjas üle 10 euro annetanute nimed.