Inimesed

Miss Estonia 1990 Liis Tappo-Treial: suletud ühiskonnale olid missivalimised suur asi 

Jaanika Vilipo, 12. november 2018, 09:10
Liis Tappo-TreialFoto: Õhtulehe arhiiv
Täna möödub 30 aastat esimese Miss Estonia valimisest. Sel puhul meenutavad aastate jooksul missikrooniga pärjatud naised oma võistluskogemust. 

"Missivalimisi televiisori vahendusel ikkagi jälgisin. Nüüd on see kuidagi ajahõlma vajunud ja mida aeg edasi, seda kaugem see kõik on," lausub Miss Estonia 1990 Liis Tappo-Treial.

Raplast pärit naine õppis omal ajal Tallinna pedagoogilises instituudis ja tuli esimesse vooru Tallinnasse. 

Samal teemal

Liis meenutab, et kandidaadid ööbisid legendaarsess Pirita TOP hotellis ning ettevalmistus lõppvõistluseks kestis umbes nädala. "Külastati vabariiki ja käisime ka Marati tehases, kes oli ilmselt ürituse sponsor. Tegime erinevates kohtades sõusid ja improvisatsioonilisi ülesandeid," räägib Tappo-Treial.

Naisele ei meenu, et oleks tol ajal ise kuidagi eriliselt lõppvõistluseks ette valmistunud. "Kõik toimus esinemise käigus. Nädalane aeg täis väiksemaid esinemisi oli piisav, et saada natuke rohkem kogemusi," ütleb ta.

Üheksakümnendad on kindlasti Eesti missiajaloo kõrgaeg. Liisile meenub, et Miss Estonia finaalvoor toimus Sakala kultuurikeskuses. "Saal oli rahvast täis - tol ajal oli see Eesti kontekstis ikka suursündmus."

Raplast pärit tüdrukule oli selline sündmus ja Eesti esikaunitariks valimine suur asi. "Väikesest kohast pärit ja äkki oled üleöö tuntuks saanud! Kahekümneaastasele tütarlapsele oli see kindlasti piisavalt suur asi selles ajahetkes." Liis räägib, et vanemaks saades on ta aga paljud asjad enda jaoks ümber mõtestanud ja jõudnud arusaamani, et väline ei oma nii suurt tähendust. 

"Pigem on nii, et kui ei ole seest toetavat jõudu küljes, jääb väline paljalt väliseks ja maskiks. Tore, kui inimesele on väliselt ka ühtteist antud," naerab ta. "Aga nüüd paneksin kindlasti sisemise osa olulisemale kohale."

Missiaeg jäi Tappo-Treialil perioodi, mil Eesti ühiskond oli suures muutustelaines. "Eestis oli just iseseisvunud. Kõik oli nii uus ja värske. Nii palju muutusi oli ühiskonnas," räägib naine. "Tol ajal ei saanud kusagil ju ka reisida." Missitiitel andis eestlannale võimaluse maailma näha ja ringi reisida. Kuigi praegu ei tundu see midagi erilist, oli tol ajal see vahva. Inimestele, kes olid suletud ühiskonnas, oli see suur asi."

Liis mainib, et tema jaoks oli suur asi see, et tänu missikroonile sai ta rolli Eesti Draamateatri näidendis "Iluduskuninganna" ja  Raimond Valgre elust jutustavas filmis "Need vanad armastuskirjad. "See on midagi, mis jääb," lausub ta.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee