„Eesti selgeltnägijate tuleproovist“ langes välja ravitseja Rutt: sain aru, et pole minu kord võita (14)

Rutt tunnistab, et saatest oli muidugi kurb lahkuda. „Nutt tuli ikka silma, aga ega midagi teha pole. Eks ma olen niisugune nutumasin. Ma ei kannata kurjust, viha, midagi halba. Mul on alati kõigist kahju, kui keegi välja läheb. Kõik ei saa järgmisesse saatesse edasi minna, üks peab tagasi astuma,“ sõnab ta. „Sain aru, et pole minu kord võita.“

Ruti sõnul ei pidanud ta saates olema sellepärast, et seal tuntuks saada. „Eks ma olen Eestis väga tuntud ravitseja, ma olen sellega nii pikka aega juba tegelenud. 40 aastat on omad jäljed juba ise jätnud,“ nendib ta. Ka saatesoleku ajal andis ta paljudele tervisealast nõu. „Rutt on meil selline osaleja et kõik – ka saatemeeskonna liikmed, kõik, kellega ta on kokku puutunud, on niisama mööda minnes saanud soovituse, mis puudutab nende tervist või elu,“ nentis saatejuht Eve Kallaste Ruti lahkumise peale.

Ruti sõnul lahkus ta saatest, kuna tundis, et ei sobi oma võimete poolest väga teiste osalejatega kokku. „Ma tundsin, et teised osalejad saates olid rohkem šamaansed, ma ei saanud aru väga, mida nad seal teevad. Mina olin üksinda ravitsemise alal.“

Kuigi tuleproovi võidukarikat Rutt endale ei saanud, jäi ta oma esitusega saates väga rahule. „Ikka jäin, sest minu ala see ju üldse ei ole, aga ma tegin ikkagi kaasa, nii kaugele kui jõudsin. Sain isegi väga kaugele!“ arvab ta.

Ruti sõnul tuli talle saate lõpupoole juba väsimus peale, kuna katsed, mida tuleproovis läbida tuli, läksid aina raskemaks. Raskeimaks katseks peab Rutt aga seda, kus nad kinniseotud silmadega pimedasse morgi saadeti. „Ma kardan kohutavalt pimedust ja sellepärast oli see minu jaoks väga raske katse. Ma pidin nii kaua pimedas olema ja see tekitas minus paanikat,“ tunnistab ta. „Muidu teistes katsetes ma ei tundnud raskusi.“

Oma õnnestuimaks soorituseks tuleproovis peab Rutt päris esimest katset, saatesse ihalevad selgeltnägijad pidid tunnetama, mis või kes on musta riide taga. Selgus, et riide taga oli naine, kes käsitsi toorvorste tegi ning seda muideks Kaika Laine retseptiraamatu järgi. „Ma olen kõige uhkem sisseastumiskatse üle, et ma sain aru, et seal on midagi Kaika Lainega seotud. Muidugi olen ma uhke ka selle üle, et ma ikkagi sinna saatesse sain,“ ütleb Rutt.

Rutt tõdeb, et saatest jääb talle kõige eredamalt meelde suurepärane seltskond ning kõigi teiste osalistega saadi väga lähedasteks sõpradeks. „Me kõik hoidsime üksteist ja teeme seda praegugi ning kindlasti jääme sõpradeks omavahel. Meil oli lihtsalt väga hea koos olla ja kõike teha, tore oli!“

Uurides Rutilt, kas saade õpetas talle midagi kas oma võimete või iseenese kohta, vastab ta: „Õppida sellest saatest ei olnud mul muidugi midagi, aga kogemus ise oli tore. Nii vanal inimesel mis siin ikka enam uut õppida. Vanainimene ei õpi enam midagi!“

Saate võitu ennustab Rutt šamaan Evaldile. „Ma ikka tunnetan seda ette, et tema seekord võidab.“

Ruti sõnul läheb tema elu nüüdsest vanaviisi edasi, kuigi tema tervendamise vastu huvi tundvaid inimesi on tänu saatele juurde tulnud. „Ikka on juurde tulnud uusi kliente. Olen end inimestele meelde tuletanud. Ma olin ju kümme aastat Soomes koristamas ja inimesed unustasid ära mind. Nüüd aga tulin kõigile meelde. Väga palju on uusi tuttavaid tulnud ja see on väga tore,“ rõõmustab ta.