HOMMIKUSÖÖK STAARIGA | Kriss Soonik-Käärmann: vahel peadki olema põikpäine ja tegema risti vastupidi soovitustele (3)

Palusin hommikusöögile privaatrestorani Academic Food Lab end Londonis üles töötanud ja täna seal koos kaasa, Eesti ühe edukaima ettevõtte Transferwise looja Kristo Käärmanniga, resideeruva pesudisaineri Kriss Soonik-Käärmanni (35).  

Kriss Soonik, tuntud spordimanageri Riho Sooniku tütar, on suutnud ennast Londoni moe- ja riideäris suurepäraselt üles töötada. Blond, kahekümnendates eestlanna kolis Londonisse õppima ja töötama juba aastal 2005. Alguses tuli jala moemaja ukse vahele saamiseks tööd teha tasuta. Terane naine õppis aga  sellest, mida nägi. Oma ettevõtmisele pani Kris Soonik aluse kõige rängemal masu ajal ja seda kõikidest hoiatustest hoolimata. Näiteks käis toona veel naiivse näoga neiu poodidesse ise oma asju pakkumas. Vahel uuriti tema rõivatükke pikalt, teinekord saadeti juba ukselt tagasi.

Kriss, pesuäris juba mõnda aega töötanud disainerid andsid sulle hüva nõu, et ära omanimelist brändi küll tee. Sa toimisid täpselt vastupidi. Kui suupärane on välismaalaste, kui ka meie kohaliku turu jaoks brändi nimi Kriss Soonik Designer Lingerie?

Üllatus, üllatus, aga jaapanlastele on brändi nimi Kriss Soonik väga mokkamööda, neile see tegelikult isegi kohutavalt meeldib. Nad ütlevad küll Krissus Suniku, aga saavad hakkama. Inglastega on pisut keerulisem. Nemad tahavad Suunik öelda. 

Kriss Soonik oli juba enne pesudisaineriks hakkamist minu rõivabrändi nimi ja ma olin selle külge nii kinni kasvanud, et ei tulnud kõne allagi hakata seda muutma või ammugi välja mõtlema mingit a là "Wonderful angels" või "Heaven" või jumal teab mida veel. Kui ma peaksin tulevikus mingit muud asja hakkama tegema, siis saab ju nime muuta või miskit uut välja mõelda. Kriss Soonik on hetkel persoonibränd.  

Aga ma mõistan täielikult ka seda inimest, kes ei soovitanud mul oma disainile personaalset nime panna. Samas, mul on emotsionaalne side oma nimega. Kõik mis ma teen, teen oma nime alt ja annan endast sada protsenti. On see halb või hea, ma ei oskagi öelda, aga kuni tänaseni pole ma seda kahetsenud.