PEHME JA KARVANE: käisime külsa Palja Porgandi ehk Merilin Taimre kodus ning tutvusime tema armsate kiisudga!
Lemmikloom
9. november 2018, 19:00

PEHME JA KARVANE | Merilin Taimre: kass on absoluutselt mu kõige lemmikum loom. Mulle öeldakse, et ma olen isegi nagu kiisu! (8)

“Pehme ja karvane ehk staaride lemmikud” on Õhtulehe uus rubriik, kus tutvustame Eesti tuntud inimeste lemmikuid. Käime külas kaheksal põneval persoonil, kelle pereliikmeks on mõni vahva loomake.

Eesti tuntud blogija ja fitnesskaunitari Merilin Taimre ehk Palja Porgandi kodus kasvab kaks imearmast kassi. „Esimene kiisu on mul Elli, kelle võtsin varjupaigast. Mul tekkis väga ootamatult tunne, et ma tahan endale kassi, kui üks sõbranna rääkis, et kuskil sündisid kassipojad ja ta tahaks endale väga võtta, aga tal üks juba on. Siis ma mõtlesin, et tahan ka kassi!“ meenutab Taimre seda, kuidas lemmiklooma võtmise mõte talle pähe sigines.

„Järgmine päev olin juba välja valinud Elli, läksin MTÜ Kasside turvakodu Facebooki lehele. Ellist oli seal vinge video, kuidas ta sõi ja jõi ja kuidagi ma tundsin energiat temaga, et see on minu kiisu! Ta oli küll täiskasvanud kass, kaks aastat vana, ei olnud enam pisike nunnuke, et sellepärast tahaks teda võtta. Ma lihtsalt tundsin, et ta on minu kass!“ meenutab ta. „Siis ma läksin teda vaatama, ta oli arglik, aga lasi ennast kohe paitada. Teised kassid seal olid veidi umbusaldavamad, sisisesid isegi ja jooksid ära. Elli oli hästi sõbralik ja ma tegin kohe otsuse, et võtan ta kaasa.“

Õppis kassiga telepaatia teel suhtlema

Taimre sõnul oli Elli alguses väga arglik kass. „Naljakas on see, et ma võtsin ta enda juurde, aga siis ma teda enam kaks kuud ei näinud! Ta peitis end voodi all ja hiljem diivani all. Pöörasime isegi poiss-sõbraga diivani tagurpidi ja panime patju täis, et ta ei pääseks sinna diivani alla ja tuleks meiega suhtlema. Siis ta oli hoopis tooli all, kapi all või kardinate taga peidus. Ta ei olnud kordagi agressiivne, kui üritas mulle läheneda, ta oli lihtsalt arglik ja peitis end,“ meenutab ta.

VEIDI ARGLIKUM: Taimre esimene kass Elli kardab võõraid veidi rohkem, kui Liisu. Kuigi Taimre ja tema lähedastega on Elli juba harjunud, ehmatas ta Õhtulehe fotograafide ja ajakirjaniku peale ära. Foto: Tiina Kõrtsini

Siis otsustas ta ühel päeval aga proovida Elliga teistmoodi suhelda. „Ma otsustasin proovida meditatsiooni ja suhelda temaga telepaatilisel teel, läbi energiate. Ma ise ei uskunudki alguses väga sellesse, aga see mõjus! Möödus kaks päeva ja ta hüppas mulle voodisse ja tahtis pai saada! Alates sellest momendist on ta kõige paimaiam kass, keda ma tean, ainult kogu aeg nühiks kuskile vastu. Ta on imeline kass, täielik ingel!“ rõõmustab neiu.

Kuigi Elli oli temaga juba kohanenud, tundis Taimre siiski vajadust võtta talle sõber. Kuna ta peab töö tõttu siiski päris palju ka kodust väljas olema, arvas ta, et koos kassisõbraga oleks Ellil lahedam olla. Lisaks lootis ta, et kui koju tuleb teine kass, on Ellil lihtsam inimestega harjuda.

„Soovitati ka kasside turvakodust, et kui kassil ei teki koheselt inimesega side, siis võiks võtta teise kassi, kes on julgem ja aitab teisel kassil kohaneda,“ selgitab ta. Taimre teine kass, Liisu, jõudis temani ühe kodukassi pesakonnast. „Kohe oli tunne, et see on minu kiisu! Ta oli nii pisike ja armas. Elli oli alguses isegi kuri ja sisises, et ma võtsin kellegi teise, aga Liisu ei jätnud järgi ja üritas temaga mängida. Nüüd nad ongi parimad sõbrad."

Taimre teine kass Liisu Foto: Tiina Kõrtsini

Võttis südameasjaks kodutute loomade aitamise

„Ma võtsin Elli siis, kui ma olin üpriski üksinda. Tundsin, ma tahan kuskile seda armastust ja hoolt anda, kedagi kaissu võtta! Kaisukarudest oled välja kasvanud, siis tuleb muid variante otsida. Ma mõtlesin, et kui ma saan päästa kasvõi ühe looma, siis ma hea meelega teen seda!“ meenutab Taimre põhjuseid, miks ta omale karvast sõpra koju igatses.

„Pärast seda hakkasin ma ka varjupaiga püsiannetajaks. See on väga tore, mida inimesed teevad seal loomade heaks, aga kõik ei saa endale koju võtta viite-kuute kassi. Otsustasin oma panuse anda niimoodi,“ selgitab Taimre, et tema jaoks on kodutute loomade aitamine väga tähtis.

„Üks asi on see, et ma annan rahalist toetust, aga lisaks on mul olemas platvorm, kus ma saan rääkida sellest, kui tähtis see on. Rääkisingi oma sellest blogis ning palusin anda teistel oma panus ning minna kodutud loomi vaatama. Väga ilusad loomad on varjupaigas, ei pea maksma ju paarsada eurot, et endale kuskilt tõukass tellida, kasse on nii palju! Paljud mu Instagrami jälgijad on inspireerunud võtma endale looma, pärast seda, kui nägid Elli arengut paari kuu jooksul. Nüüd on mu kassidel suuri fänne ja paljud ootavad, et ma postitaks neist Instagrami pilte ja videosi,“ rõõmustab ta.

Karjääriinimesel on lihtsam kassidega hakkama saada

Taimre sõnul võttis ta omale koduloomaks just kassid ka seetõttu, et kassiga on lihtsam hakkama saada inimesel, kellel on karjäär ja palju tegemist. Ka reisida on kasside kõrvalt Taimre arvates lihtsam.

„Ma olen käinud pikematel reisidel, kõige pikem oli 14 päeva. Mul käisid kodus mitmed hooldajad, kes lõbutsesid ja lustisid nendega kui ma ära olin,“ räägib ta. „Suure koeraga on selles mõttes on palju raskem, et inimesed ei taha sageli teda enda juurde hoidmiseks võtta. Ma arvan, et mul ei oleks probleemi, et kui keegi minu juurde ei saa kasse valvama tulla, siis ma viingi nad hoopis vanemate juurde maale. Suurt koera aga ei taha sageli keegi endale tuppa võtta, lisaks peab koertega pidevalt jalutamas käima.“

Lisaks ei arva ta ka seda, et kui kodust ära minna, peab kass koju jääma. „Minu arust on kassi kergem kaasa võtta, lihtsalt paljud ei ole harjunud nägema kassi rihma otsas, kuigi ma tean, et paljud käivad kass rihma otsas. Kassi on ju nii kerge sülle võtta, põue panna,“ ütleb ta.

Uurides neiult, kas kassid on ka üleüldises plaanis tema jaoks kõige südamelähedasemad, vastab ta: „Kass on absoluutselt mu kõige lemmikum loom. Mulle isegi öeldakse, et ma olen nagu kiisu! Kui meikarid teevad meiki, siis öeldakse, et ma olen nagu kiisu, lisaks on mulle öeldud, et mul on kassilik kõnnak. Ma isegi nurrun vahepeal, kutt vahel isegi teeb nalja kui ma köhin, et ma köhin karvapalle välja. Kuna mul nüüd kassid on, siis ma olen nagu üks neist!“ naerab Taimre.

Taimre sõnul söövad tema kiisud nii kvaliteetset märg- kui kuivtoitu ning vahepeal ka liharikkaid maiustusi, kuid värsket liha ta oma kassidele enam ei anna. „Vahepeal andsin liha, kuigi Elli olevat olnud varjupaigas olles väga lihamaias, siis nüüd tundus, et talle enam liha väga ei istu. Lihaga on mul mure, et ma ei tea kunagi, kui ohutu see on, kas seal on järsku mingid haigused. Ma ise ei kannata üldse liha käitlemist, mulle ei meeldi toores liha,“ nendib ta.

Foto: Tiina Kõrtsini

Tutvu Taimre imearmaste kassidega lähemalt videost!