Kahtlased sündmused Keskerakonna endise peamaja müümisel: kas Keskerakonna juhitud linnavalitsus tegi maja ostnud soome ärimehele selle eest teisigi teeneid? (27)

Esimene asi, mis küsimusi tekitab, on maja omandijaotus. Paberite järgi kuulus linnale umbes 600 ruutmeetrit, erakonnale 800 ruutmeetrit, millest omakorda 180 ruutmeetrit oli kelder. Keskerakonnal oli kinnistul palju odavat pinda, seevastu linnale kuulus tänavapoolse töötava poe, ehk kalli kinnistu ruumid. On selge, et tervet maja korraga müües kasvab ka osade väärtus. Aga selleks peab ka linn otsustama, et müüb oma osa samal ajal. Tallinna linna juhib aga Keskerakond. 

Kuidas sai Keskerakond linna nõusse, et nad müüks kinnistu erakonnaga samal ajal?

“Me ei ole seda nõusolekut taotlenud, See, et Keskerakond soovib oma osalust müüa oli avalikult teada, sellest teadis ka linn ja tegi otsuse samamoodi oma ruumid maha müüa kuna kogu ruumi logistika ja ruumi kasutamine oli läbisegi. Ilmselt linn mõtles, et see on õigustatud,” vastab küsimusele Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb.

“Kindlasti tervikuna müües, eriti arvestades, et selles majas olid osad ruumid ristkasutuses, siis tervikuna müües alati kõik objektid on kallimad,” lisab Keskerakonna liige ja Tallinna linnapea Taavi Aas. Vastuseks küsimusele, kas linna otsus oli Keskerakonna jaoks soodne, vastab ta: “See oli pigem linnale soodne, et me enne Keskerakonda selle maja müüsime, sest me ei teadnud, kes võib olla Keskerakonna ostja.”

Siinkohal aga linnapea hämab või on halvasti informeeritud. Juba enne linna müügipakkumise väljakuulutamist ilmub uudis, et Arto Autio firma sõlmis Keskerakonnaga eellepingu.

“Ma arvan, et iga mõistlik linnavalitsus oleks langetanud selle otsuse, et mõistlik on oma osa müüa. Kui oleks Keskerakond oma osa müünud ja naaber oleks olnud kas siis pahatahtlik või vaenulik, oleks linnal tulevikus olnud palju raskem müüa,” selgitab Aas.

Keskerakond sai maja müügilt rohkem tulu, kui pidanuks?

Teine küsimus tekib kinnistu müüki uurides hoone hinna kohta. Kokku maksis Autio firma maja eest kahes osas kokku 2,9 miljonit eurot, millest linnale läks 1,1 miljonit ja erakonnale 1,8 miljonit. 

Hinnaga seoses ei taha vaibuda jutt, et see hind oli kõrgem turuhinnast, ehk sinna oleks justkui mingi raha juurde kirjutatud. “See on puhas spekulatsioon. Asjal on turuhind, teada on, tänaseks on see kinnistu edasi müüdud tervikuna. Ma ei oska öelda, mis on turuhind. Turuhind on kahe poole kokkulepehind ja oli kaks konkreetset ostjat, kes seda soovisid, ühega tehing realiseerus lõpuni. Mis tähendab oli suur hind?!” pärib Korb.

“Pealtnägija” aga avastas linna enda dokumendiregistrist kinnisvarabüroo Uusmaa akti, kus hinnatakse kinnistu tervikhinnaks 2,6 miljonit eurot, ehk 300 000 vähem kui lõpuks saadi. Sealjuures on Keskerakonna osahinnaks 1,4 miljonit, kuigi tegelikult saadi 1,8 miljonit.

“On tehtud vähemalt kolm hindamisakti, need on tehtud erineval ajal, meie tegime müügiotsuse, kõige viimase hindamisakti järgi, mis tol hetkel erakonna käes oli. See oli tehtud vahetult enne müügitehingut ja see määras hinna. Meie hindamisakti järgi meie osahind oli 2 miljonit. Ehk me müüsime odavamalt, kui meie hindamisakt seda rääkis,” väidab Korb hoopistükkis.

Arusaamatu on, kust pärineb Korbi kahe miljoni jutt, sest Keskerakond saatis hiljem ekspertiisakti, kus erakonna osahinnaks üksinda müües on toodud hoopiski 935 000 eurot, ehk poole vähem, kui lõpuks saadi. Samas aktis on kogu maja hinnaks koos müües arvutatud 2,9 miljoni eurot, ehk summa, mis tegelikult maksti. 

Kriitikud ütlevad isegi seda, et lisahinda olid ärimehed sisse pannud raha, kel oli vaja häid suhteid linnaga hoida. “Ma ei oska seda kommenteerida, kust need jutud tulevad. Kindlasti iga olukord või situatsioon tekitab pahatahtlikud jutud, aga mina lükkaks need ümber,” vastab süüdistustele Korb.

Nagu Soomes ilmsiks tulnud kahtluse kohta selgus, käis täpselt samal ajal Noortefondi väidetav rüüstamine täistuuridel. “Kinnisvara tehingu hetkeks sellest ei olnud ühtegi sõna, või ühtegi küsimust. Sellest ei ole keegi kirjutanud, seda ei oleks kuskilt võimalik olnud teada. Mis tegelikult toimub selle fondiga, ongi teatud protseduurid ja menetlused, et selgust saada. Kui need protseduurid on läbi, siis selgub. Kindlasti ei ole asi seotud kinnisvara ostuga või Keskerakonnaga kuidagi,” selgitab Korb.

Autio ütles, et kasutas tehinguks pangalaenu ning tegu oli tavalise kinnisvara tehinguga, mille tagant ei tasu luukeresid otsida. Autio sõnul on ta ärimees, kes pole huvitatud avalikust tähelepanust, sestap ei kommenteeri ta ka tehinguid. Kuid tema sõnul on need kooskõlas kohalike seaduste ja äritavaga ning notarite ja audiitorite kontrollitud.

Samas selgub ühest kohtuotsusest, et Eesti maksuamet kahtlustab üht teist Autio põhifirmat, mis figureerib ka Noortefondi tehingutes, maksupettuses ning arestiti ligi 400 000 euro eest temale kuuluvaid kinnistuid. 

Tallinna linnavalitsus tegi Autio teise kinnistu suhtes soodsa otsuse?

Selgub, et samal ajal kui Autio firma ostis Keskerakonna peamaja, tegi sama erakonna kontrollitud linnavalitsus ärimehele kasuliku otsuse. Arusaadavalt on suurarendajal linnaga lubade ja planeeringute asjus palju erinevaid kokkupuuteid, kuid registritest torkab silma, et eelmise aasta oktoobris, täpselt samal päeval kui toimus tehing Keskerakonnaga, annab linnavalitsus Taavi Aasa allkirjaga korralduse Tammsaare tee 89a detailplaneeringu kehtestamiseks, mis on seotud Autio ühe teise firmaga. 

“Algatati 2015. aastal detailplaneeringumenetlus, kestis kaks ja pool aastat, suvel 2017 jõudis planeering vastuvõtmiseni, suve lõpus oli avalik arutelu, ühtegi protesti ei laekunud ja sügisel planeering kehtestati. Vaatasin järgi, samal istungil, kus kehestati see planeering, kehtestati veel üks, mis oli avalikul arutelul suve alguse poole. Kaks istungit varem kehtestati detailplaneering, mis oli täpselt samal ajal avalikult arutelul kui nimetatud planeering. Nii, et ei midagi erakordset. Need kuupäevad antud juhul ei tähenda mitte midagi,” vastab Aas süüdistustele.

Teisisõnu Autio firma saab samal ajal, kui käib Keskerakonna kontori müük, linnalt soodsa otsuse, mille ka kohe rahaks teeb. Pole teada, palju planeering krundi väärtust tõstis, aga fakt on, et kuu hiljem müüb Autio juhitud firma Tammsaare tee 89a ehitusfirmale, kes hakkab sinna tegema kortermaja. 

“Igal inimesel, kes algatab detailplaneeringu, on selle vastu huvi. See huvi on muidugi seotud ka majandusliku kasuga. Ka selles ei ole mitte midagi erilist,” ütleb Aas.

“See on normaalne protsess, et inimene ostab krundi või kinnisvara ja teeb detailplaneeringu. See ei ole protsess mis kestab nädala või kaks, seda kingitust pole võimalik teha. See on protsess, mis kestab aastaid,” selgitab Korb.

Tuleb välja, et Autioga seotud firma rendib peaministriparteile ka nende uut kontorit Narva maanteel. “Selle tehinguni jõuti väga lihtsalt, meil oli seoses uue kontori asukohaga soovid, teatud suurusega ruum vaja, et saaks parkida, et oleks esimene korrus ja kesklinnas ning vitriinaknad. Ühel õhtul vaadates kinnisvaraportaali, leidsin selle kuulutuse, helistasin, pärisin info, saingi siia. Et need asjad langesid kokku, mis teha, ta on kinnisvaraärimees, need asjad on võimalikud. See ruum on leitud kinnisvaraportaalist,” väidab Korb.

Korb: Keskerakond on kõik tehingud kinnisvaraga teinud läbipaistvalt

Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb sõnas pärast „Pealtnägija“ saadet avaldatud pressiteates, et Keskerakond on nii maja müügil kui ka erakonna uue kontori üürimisel olnud läbipaistev ning avalikustanud ajakirjanduses tehingute üksikasjad juba varasemalt.

Korb tuletas meelde, et maja müük toimus eelmisel aastal, mil mitte ühtegi infokildu ega kahtlust erakonnale täna „Pealtnägijas“ esitatud võimalikust skeemist ei olnud jõudnud. „Keskerakonna maja müügil lähtusime tuntud kinnisvarafirma hindamisaktist ning seisukohast, et alla teatud hinna me oma majaosa müüa ei soovi. Maja müügi soov oli kogu aeg avalik, nii nagu ka ostja ning müügihind,“ rõhutas Korb.

1Partneri ekspertide teostatud ja Keskerakonna tellitud hindamisakti järgi oli maja väärtuseks tervikuna 2016. aasta lõpu seisuga 2,9 miljonit eurot. Maja müüdi 2017. aasta sügisel. 2018. aastal oli ajakirjanduses info, et maja on müügis 4,9 miljoniga. „Siis viidati meedias, et Keskerakond tegi halva tehingu, sest uus omanik müüs selle märkimisväärse vaheltkasuga,“ märkis Korb.

Korb sõnas, et on kahetsusväärne, kui maja ostja võib olla seotud millegi ebaseaduslikuga, kuid seoste otsimine erakonnaga on arusaamatu. „Oleme kinnisvara ostjaga kokku puutunud vaid tehingu vormistamiseks vajalikul määral. Lisaks üürime temale kuuluvalt ettevõttelt, mida tal saate järgi on mitmeid, üürime tõepoolest ruume sama hinnaga, mis oli välja toodud kinnisvaraportaali vastavas kuulutuses,“ rõhutas ta.

Korbi sõnul olid uue asukoha valikus teisedki variandid, kuid Narva maanteel asuva büroo kasuks rääkis mitu asjaolu. „Kuna asukoht, suurus, parkimisvõimalused ja hind olid sobivad, otsustasime selle äripinna kasuks. See, et tegemist on sama inimese ettevõttega, kes ostis meie majaosa, oli teada juba eelmisel aastal ning me pole kunagi ühtegi tehingut varjanud, sealhulgas oleme ka varem ajakirjanduses välja toonud üürihinna, milleks on 9,26 eurot ruutmeetri kohta,“ rõhutas peasekretär. Üürileping on sõlmitud kümneks aastaks.