Pankrotis ilusalongi järelmaksuarvetega kimpus olev Anne Eenpalu peab pangale ikkagi pähemääritud kauba eest tasuma hiigelarve (138)

Anne sõitis Tallinnasse ja läks luksuslikku Radissoni hotelli, kus salong asus. “Ma soovisin teha endale midagi head ja mõtlesin, et tõesti on huvitav, kui keegi minu eest hoolitseb ja teeb pai,” meenutab naine.

Salongis rõhutati Annele korduvalt, et naine peab oma näo eest hoolt kandma ning kordusprotseduurid on kindlasti vajalikud. Kui esimene kord oli tasuta, siis edasi tuli maksma hakata. Teisel korral tehtud protseduur ise oli aga väga valulik ning naine usub, et seda tehti nimme, sest pärast seda oli teda lihtsam moosida.  

“Kraabiti ja kaabiti, siis patsutati, määriti mingit kreemi ja siis öeldi, et nüüd võite puhata,” meenutab naine protseduuri. Kui ta aga oma iluunest ärkas, viidi ta ühte teise ruumi, kus oli pakk pabereid, millele naisel paluti alla kirjutada, ja kaasa anti karp. Kuid Anne ei saanud siis aru, et oli allkirjastanud järelmaksu lepingu ja hõbedase karbi eest, mis talle kaasa anti, pidi ta tasuma ligi 2000 eurot. “Ma ei mõelnud üldse selle peale, mida ma maksma hakkan,” tunnistab ta nüüd. Kõik see juhtus pea aasta tagasi ja nüüd tulebki tal igakuiselt tasuta järelmaksuarvet.  

Kui temalt kuu aega hiljem tagasisidet küsiti ja ta tunnistas, et ei ole teenusega rahul, soovitati tal minna salongi ja see lõpetada. Tegelikkuses see nii lihtne ei olnud. Lepingu lõpetamine osutus Anne jaoks võimatuks. Seal tehti talle hea müügitööga veel üks leping ja nii seoti ta kaheks aastaks võlaorjusesse.

Ilusalongi, millele Anne iga kuu 64 eurot maksab, aga enam ei eksisteerigi. Pankrotihalduri Kalle Mõtsniku sõnul polegi siin midagi teha, sest ettevõte kustutakse. Mis saab aga Anne rahast? Halduri sõnul tuleb järelmaksuarvest rääkida aga pangaga. LHV Finance juhataja Kadri Kiiseli sõnul olid ettevõtte äriplaan ja majandusnäitajad vägagi head. Kiiseli sõnul ei saa pank ettevõtte kohta midagi halba öelda. “Polnud ühtegi sellist märki, mis viitaks laiaulatuslikele probleemidele,” sõnas Kiisel. “Võibolla eesti kleindile oli harjumatu agressiivne müügistrateegia, mille kohta me andsime neile ka tagasisidet, et eesti klient väga ei poolda seda,” selgitab Kiisel, miks jätkati ettevõttega koostööd arvukatest kaebustest hoolimata .

“Kui klient on saanud kauba ja teenuse kätte ja see järelmaks on sõlmitud selleks, et kauba või teenuse eest tasuda, siis paraku tuleb see leping lõpuni teenida. Kui leping on sõlmitud, siis meie ikkagi kanname kaupmehele selle summa, mis tal on õigus saada, ja siis klient maksab meile,” selgitab Kiisel, miks Anne edasi maksma peab.