Kas surnud krimikirjanik lahendas tõesti Palme mõrva? (7)

Ent nüüd on päevavalgele ilmunud uued asjaolud, mis juhivad uurijate tähelepanu taas nn Lõuna-Aafrika teooriale, kirjutab Rootsi ajaleht Aftonbladet. Politsei käsutuses on elektronkirjad inimeselt, kellel oli tapmiseks tugev motiiv, kuid kelle politsei varem uurimise alt välja jättis. Uurijatel on tema kohta ka salaja salvestatud videomaterjali. 

Uued andmed Palme mõrva kohta on pärit kirjanik Jan Stocklassa esmaspäeval Rootsis ilmunud raamatust „Stieg Larssons arkiv – nyckeln till Palmemordet“ (eesti k „Stieg Larssoni arhiiv - Palme mõrva võti“). Teos ilmub peagi ka eesti keeles pealkirjaga „Stieg Larssoni jälgedes“. Raamat osutab salaja salvestatud jutuajamiste abil, et kõneaulune rootslane oli ilmselt mõrvapaigal ja et tal olid tihedad sidemed Olof Palmet vihanud äärmuslastega, kirjutab Helsingin Sanomat.

Oma „Millenniumi“-sarja raamatutega maailmakuulsaks saanud ajakirjanik Stieg Larsson uuris ka Palme mõrva ja ennekõike Rootsi äärmuslaste seotust tapmisega. Stocklassa sai oma raamatu jaoks tutvuda Larssoni arhiivimaterjalide ja märkmetega Palme kohta.

Raamatus paneb Stocklassa kokku enda ja Larssoni uurimustulemused. Sünnib teooria, et Palme mõrvamiseks kasutasid Lõuna-Aafrika Vabariigi võimud rootslasi, Palmet ägedalt vihanud äärmuslasi.

Mõrva tellisid Lõuna-Aafrika Vabariigi võimud?

Raamatu avasõnas käib Stocklassa välja ühe olulisematest järeldustest. „Palme mõrv lahendatakse,“ kirjutab ta. Kirjanik on praegu mõrva uurimist juhtiva Hans Melanderiga ühel meelel, et Rootsi peaministrit ei tapnud narkomaan Christer Pettersson, kes mõisteti mõrvas süüdi Palme abikaasa Lisbet Palme tunnistuse põhjal. Kõrgema astme kohus mõistis Petterssoni asitõendite puudumise ja tunnistuse küsitavuse tõttu siiski õigeks.

Petterssoni süüd ei usu ka 30 aatat Palme mõrva uurinud politseinik Lennart Gustafsson. Kahe aasta eest ütles Gustafsson intervjuus Helsingin Sanomatele, et Pettersoni süüdimõistmine oli „liiga lihtne“.

Larssonit huvitas eriti teooria, et Palme mõrva taga oli Lõuna-Aafrika Vabariigi (LAV) apartheidivalitsus. LAVi luureagendid ründasid režiimi vastaseid ka välismaal ning Palme oli üks suuremaid apartheidi vastaseid.

Stocklassa raamatuga tutvunud Rootsi ajalehe Aftonbladet teatel omistab kirjanik LAVi võimudele ka konkreetsema motiivi: Palme kavandas LAVi relvakaubanduse piiramist. Raamatu tarbeks intervjueeris Stocklassa ehk kuulsaimat LAVi spiooni Craig Williamsoni, kes Aftonbladeti väitel just sellele motiivile vihjab.

Viimati uuris politsei LAVi võimude seotust Palme tapmisega 1996. aastal. Toona ütles lõuna-aafrikalsest politseinik Eugene de Kock kohtuprotsessil, et Palme mõrva kavandaski Williamson. Toona käis ka üks LAVi luureallikas Rootsi suursaatkonnas mõrva kohta selgitusi andmas.

Stocklassa loob oma raamatus Larssoni märkemete abil sideme LAVi luureteenistuse ja Rootsi Palme-vihkajate vahel. Otse öeldes kasutasid luurajad räpase töö tegemiseks kohalikke tulipäid. Stocklassa väitel seletab see ühtlasi, miks jätsid mõrvarelva ja selle laskemoona valik käpardliku mulje.

LAVi võimude ja Rootsi äärmuslaste vahemehena olevat tegutsenud pikalt Küprosel elanud välisrootslane, endine sõdur Bertil Wedin, kellest Stocklassa on kirjutanud mitu artiklit rootsi ajalehele Svenska Dagbladet.

Stocklassal õnnestus Wedini intervjueerida, ehkki Rootsi politseil pole õnnestunud meest küsitleda. Wedin eitab osalust mõrvas. 

Rootsis mõrvaga seotute seast tõstab Stocklassa võtmetegelaseks erakliku, ikka veel elus oleva mehe, kellele kirjanik on andnud nimeks Jakob Thedelin. Thedelin oli pikka aega Rootsi ühe tuntuima Palme-vihkaja Alf Eneströmi tuttav ja parem käsi. Thedelin vihkas Palmet sama tuliselt kui tema mentor ning raamatu väitel oli ta tapmise ajal mõrvapaiga lähedal. 

Vahetult pärast Palme mõrva varjas Rootsi kaitsepolitsei Thedeliniks nimetatut tükk aega avalikkuse eest, ent jättis ta siis rahule.

Thedelini kohta aitas Stocklassasal infot hankida tšehhitar, kelle ta Facebookis Thedelini sõprade seast leidis. Kirjanik kohtus naisega Prahas ning nad alustasid ühist uurimist, lastes käiku nii varjatud videokaamera kui ka sissemurdmise elektronpostkasti. Kirjaniku sõnul lõi naine kaasa pelgalt seiklusjanust.

Politsei lükkab oletuse ümber

Uurimise käik meenutab spioonifilmi: naine kohtub Thedeliniga, kandes videokaameraga prille, ning üritab tema usaldust võita. Lõpuks ütleb Thedelin, et teab Palme mõrva kohta üksikasju, mida ta on lubanud varjata.

Tšehhitaril õnnestub tänu tutvustele ligi pääseda ka Thedelini elektronkirjadele, mis paneb lugeja mõtlema, kes see naine õieti on.

Thedelini postkastist leitakse müstiline, ilmselgelt kodeeritud kirjavahetus Küprosel elava Wediniga. Kirjanik järeldab elektronkirjade põhjal, et mõrvarelv võib olla Thedelini nimel panga hoiulaekas. 

Selle teooria lükkab politsei aga ümber, kirjutab Aftonbladet. „Kuna üks isik on nii selgelt kahtluse alla seatud, on põhjust rikkuda tava, et me ei kommenteeri juurdluse käiku,“ ütles uurimisjuht Hans Melander. „Võin öelda, et oleme teatud isiku üle kuulanud ja kontrollinud hoiulaegast, aga pole midagi märkimisväärset leidnud.“

Samas ei öelnud Melander, kas kõnealune isik ikka veel politseile huvi pakub. Ta ei kommenteerinud ka seda, kas raamat on politsei huvi nn Lõuna-Aafrika teooria vastu taas lõkkele puhunud.

Stocklassa värskes dokumentaalpõnevikus „Stieg Larssoni jälgedes“ on ka selge Eestiga seotud liin. Nii selgub, et kuulus krimikirjanik otsis kahtlusalust muu hulgas Stockholmi Eesti Majast.

Lahendust veel ei ole

Raamatu „Stieg Larssons arkiv – nyckeln till Palmemordet“ soomekeelset versiooni „Stieg Larssonin tutkimukset“ reklaamitakse kui Palme mõrva lahendust, kirjutab Helsingin Sanomat. Samas tõdeb autor järelsõnas, et nii see ei ole. „On oluline toonitada, et ma ei esita ainsatki tõendit, et mõni raamatu tegelastest oleks seotud Palme mõrvaga,“ kirjutab Stocklassa. 

Sama tõdeb ka Palme-teemaliste teostega kuulsust kogunud kirjanik Gunnar Wall, kes Stocklassat andmete kogumisel abistas.

„Minu põhiline järeldus on, et mõistatus on endiselt lahendamata,“ ütles Wall ajalehele Expressen.

Samas lisas Wall, et raamatust saab nn Lõuna-Aafrika teooria ja Rootsi äärmuslaste kohta uusi andmeid, mida tasub edasi uurida. „Raamat paneb kulme kergitama ja tõdema, et „midagi võib siin olla“. Aga kogemus manitseb ettevaatusele,“ märkis Wall.