JÄTA, JÜRI!: Aastatel 2012–2013 koges töökohal ahistamist 16 protsenti Eesti inimestest. Seksuaalset ahistamist tundsid valdavalt naised. Foto on illustratiivne.Foto: Vida Press
Eesti uudised
2. november 2018, 20:30

Armastus töökohal või ahistamine – kuidas seda ära hoida? (19)

Mitut Eesti firmat on raputanud ahistamisskandaalid. Kas sellised juhtumid on hakanud järgmiste skandaalide hirmus paika panema kolleegidevahelisi suhtereegleid? Töötajate ja tööandjate arusaamad sellest, mis on lubatud, mis mitte, vajavad pidevat järeleaitamist, sest inimeste sotsiaalne ja bioloogiline olemus ei loobu lõputust võitlusest, kõigile seatud raamidele vaatamata.    

Mitut Eesti firmat on raputanud ahistamisskandaalid. Kas sellised juhtumid on hakanud järgmiste skandaalide hirmus paika panema kolleegidevahelisi suhtereegleid? Töötajate ja tööandjate arusaamad sellest, mis on lubatud, mis mitte, vajavad pidevat järeleaitamist, sest inimeste sotsiaalne ja bioloogiline olemus ei loobu lõputust võitlusest, kõigile seatud raamidele vaatamata.    

2012.-2013. aastal korraldas poliitikauuringute keskus Praxis sotsiaalministeeriumi tellimusel ja Euroopa sotsiaalfondi kaasrahastamisel uuringu „Sooline ja seksuaalne ahistamine töökohal“. Sellist uuringut, mis põhjalikult avaks ühiskonnas üha rohkem tähelepanu köitvat teemat, polnud Eestis varem tehtud.

Uuringu tulemused näitasid, et 16 protsendil töökogemusega Eesti inimestest on tulnud töökohal kokku puutuda ahistamisega. Eestlased on tundnud ahistamist sagedamini kui muudest rahvustest inimesed. Soolist või seksuaalset ahistamist töökohal on tundnud kuus protsenti inimestest ning naised on soolise või seksuaalse ahistamise kogemusest oluliselt sagedamini teada andnud kui mehed (kolm protsenti meestest ja seitse protsenti naistest).

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99