Inimesed
2. november 2018, 19:25

Noortekoondise mänedžer Ljubov Lobõševa: „Tegin kodakondsuse juba aastal 1994. Aga see ei tee mind veel eestlaseks. “ (16)

ETV+ sai hiljaaegu uue peatoimetaja Ekaterina Taklaja. Peagi selgus, et naisel on Venemaa kodakondsus, misjärel arvasid osad poliitjõud, et nii ei lähe mitte. Mida arvavad juhtunust teised vene rahvusest, aga Eestis väga aktiivsed ja tegusad inimesed?

Mina tegin kodakondsuse keeleeksami ära juba aastal 1994. Ehk siis, kui oli aeg esimene pass saada.

Kuigi mul on sugulasi nii Venemaal kui Valgevenes ja paljud Ida-Virumaa venelased lahkusid pärast Nõukogude Liidu lagunemist Venemaale, ei tekkinud minul mingit kahtlust, kus ma tahan elada. Mina sündisin Eestis, kasvasin Eestis ja miks ma peaksin siit lahkuma, kui see on minu sünnimaa?

Kuna pean Eestit oma kodumaaks, ei kahelnud ma kordagi selles, mis kodakondsus mul peab olema. Venemaa on mulle küll hingelähedane, aga pole minu oma.

Aga tahan öelda, et see, et mul on kodakondsus, ei tee mind eestlaseks. Mina olen oma loomult ja enesetunde järgi ikka venelane. Mitte päris venelane, vaid eesti venelane. Me just arutasime hiljuti ühe teise eesti venelasega, kuidas me "päris" venelastest erineme – keelt räägime teistmoodi, käitumiseltki oleme tagasihoidlikumad.

See, et me räägime kohalikku keelt on meie peres loomulik. Ka mu Venemaalt Tuula oblastist pärit ema hakkas kohe pärast Liidu lagunemist eesti keelt õppima. Mu isa oli sündinud Pärnus, tema vanemad said Eestis tuttavaks pärast sõda.

Muide, mul on paar Vene passiga tuttavat, kes oskavad suurepäraselt eesti keelt ja töötavad Eesti kollektiivis – täiesti eestistunud, rohkemgi kui mina, aga tegid Vene passi endale mugavuse pärast. Mõlemal on vanemad Venemaal ja nad ei tahtnud kogu aeg viisadega tegeleda.

Kuna töötan sellises valdkonnas, kus on inimestel igasuguseid kodakondsusi, siis tean, et peamine on see, kuidas ta oskab jalgpalli mängida, mitte see, mis värvi pass on. Nii on see ka igal teisel elualal.