PROOVI UUSI MAITSEID: Juba ammu pole puder ainult üks moosi ja võisilmaga magus kausitäis. Foto: Marianne Loorents
Inimesed
2. november 2018, 16:36

Sügisel vitsuta putru: Eestlane sööb putru poole vähem kui peaks

“Puder, näiteks marjade või puuviljadega,“ vastas Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi vähimagi kõhkluseta läinud nädalal Terevisiooni saatejuhi Owe Peterselli küsimusele, milline on üks tõeliselt tervislik hommikusöök.  

Balti Veski kvaliteedi- ja tootmisjuht Kadri Luik ütleb aga, et keskmine eestlane sööb teraviljatooteid poole vähem kui rahvusvahelised tervishoiuorganisatsioonid soovitavad ehk umbes 73 kilo aastas. „Praegu süüakse putru siiski rohkem kui viis aastat tagasi,“ märgib ta ja peab põhjuseks nii inimeste teadlikkuse tõusu kui ka üha mitmekesisemat pudruhelveste valikut.

Valk pikendab täiskõhutunnet

Uuringud on kinnitanud, et pudrusöömine tuleb kasuks seedimisele ja kehakaalule. Kui süüa väike kausitäis (28 g) täisterahelbeid päevas, väheneb tõenäosus surra südamehaigustesse 9 protsenti, näitas 2015. aastal Ameerikas läbi viidud uuring. Sama uuringu järgi on noortel, kes söövad korrapäraselt kaeratooteid, poole väiksem tõenäosus paksuks minna.

„Pudrusöömine tuleb kasuks ka rahakotile,“ lisab 2016. aastal Eesti parimaks pudrumeistriks valitud Kristiina Lauri. „Kui süüa hommikul paar singi- või juustuvõileiba, annab see küll sama suure energiahulga kui kausitäis putru, aga juba kell 11 tahaks pirukat. Kiudainerikas puder seevastu püsib kaua kõhus, ka on selles rohkem toitaineid.“ Pudrumaterjali valides soovitab ta eelistada täisterahelbeid, sest nende kiudainesisaldus on suurem.

Kadri Luik tuletab meelde, et nagu puder pole ainult kaerahelbe- ja mannapuder, ei ole ka moos ja või enam ammu ainsad lisandid: hommikuputru saab maitsestada mitut moodi ja samadest helvestest võib ühel hommikul teha magusa ja teisel hoopis soolase pudru. Kristiina lisabki pudrule moosi asemel pigem valku ehk talle meeldib putru süüa kas juustu, jogurti või maapähklivõiga. „Maapähklivõi annab peale valgu ka häid rasvu. Valku oleks kindlasti vaja, süües võib kas või tükikese juustu kõrvale näksida,“ õpetab ta. „Ainult süsivesikud lõunani täiskõhutunnet ei taga.“ 

Kristiina soovitab proovida ka kahe juustu putru täisterakaerahelvestest. „Kui helbed on juba paisunud, lisa supilusikatäis toorjuustu või sulatatud juustu ja lase hoolega segades veel minut-kaks podiseda. Lõpuks riivi peale ka tavalist juustu,” juhendab ta. „Tugevam juust on parem, siis jäävad kohati tükid tunda, aga sobivad kõik juustud, mis kodus olemas.“ Pudrusse tasuks puistata ka pisut kaerakliisid ja kõrvitsaseemneid. Et nälg enne lõunat näpistama ei hakkaks, võib pudrusse panna ka muna. Kristiina on vahel teinud riisiputru, kuhu ta segab mõne ruudu Bitterit ja paar vahustatud munavalget. Et riisis on valku kaks korda vähem kui kaerahelvestes, siis tasuks seda kindlasti lisada, võib ka terve muna pudru sisse lahti kloppida. Munaga jääb puder ka mõnusalt koorene. Lapsed söövad šokolaadiga «munaputru» pigem kui magustoitu.

Kaerahelveste kiituseks

Kõige sagedamini lähevad parimal pudrumeistril potti kaerahelbed. „Need sobivad väga paljude lisanditega, ka kõht püsib veidi kauem täis kui tatraga,“ teab ta. Aga ka tatrapuder maitseb Kristiinale väga. Ta märgib, et kui võtta üks osa tatart ja kaks osa vett, jääb puder üsna sõmer, et see veelgi sõmeram jääks, lisab ta pudrusse kodujuustu ja tomatit. „Tomati panen varem, et see kuumutades pisut pehmeneks, aga kodujuustu segan sisse siis, kui puder on valmis. Pärast hoian veel natuke kaane all, et kõik ühtlaselt soojeneks. Kodujuust annab ka piisavalt rasvainet, nii et võid ega oliiviõli lisada pole põhjust. Ma üldse püüan rasvainetega mitte liialdada,“ räägib treeneriametit pidav Kristiina. „Oluline on, et ma saaksin kätte kõik toitainegrupid ja kõht kiiresti tühjaks ei läheks.“ 

„Võileiba süüakse enamasti külmalt, aga meie kliimas oleks väga mõnus päeva millegi soojaga alustada,“ ei kahtle ka tänavu pudruvalmistamise MMil Eestit esindanud Laura Valli, et parima alguse päevale annab üks kuum kausitäis. „Poeleibadesse-saiadesse on sageli lisatud asju, mida sul üldse vaja pole, aga puder on hästi lihtne – ainult vesi, sool ja teravili.“

Ahjus jääb puder õhuline

Lauragi kuulub rohkem soolaste putrude austajate hulka, aga väga meeldivad talle ka ahjupudrud – tema sõnul on need justkui loodud kiireks argihommikuks: „Õhtul segad kuivained kokku, hommikul kallad vedeliku peale ja paned ahju. Vahepeal teed omi asju ja umbes poole tunni pärast on söök valmis.“ Kaerahelbepuder, mis keetes võib jääda kleepuv, on ahjus küpsetatult rohkem koogi moodi. Kuivainetele segatakse sisse ka natuke küpsetuspulbrit ja et puder veel õhulisem jääks, võib lisada ka muna. Ja kui putru keetes võetakse kaks või isegi kolm osa vedelikku, siis küpsetades on see vahekord üks ühele. 

Hirsipuder paljudele inimestele ei meeldi, Laura peab sellest aga väga lugu, eriti soolaste lisanditega. „Näiteks juustu ja pošeeritud munaga, mingit värsket kraami ka kõrvale. Hirssi tuleb hästi hoolikalt pesta, kindlasti loputada nii kaua, kuni vesi pole enam hägune, sest muidu kipub ta kibe jääma,“ räägib ta. „Seejärel võib hirssi natuke võiga kuumutada, see annab mõnusat pähklist maitset.“ Soolast putru teeb Laura isegi mannast. „Viimane kord keetsin täisteramannast vedelamat putru, natuke võid sisse – ja siis sõin seda kergelt küüsluguga läbi kuumutatud suvikõrvitsalaastude ja kiirelt soolvees blanšeeritud roheliste hernestega. Lisada võib ka natuke röstitud seemneid või pähkleid. 

Soolast putru soovitab Laura keeta vee asemel puljongiga. „Maitse tuleb parem, kui toidus on natuke rasva sees. Ka piimas on rasva, aga piima asemel võib pudrusse segada natuke oliiviõli või võid. Ka muidu üsna järsu maitsega hirss jääb mahedam, kui seda mitte ainult veega valmistada,“ ütleb ta. Mida rohkem putru segada või mida pikemalt hautada, seda kreemisem see jääb. „Näiteks riisiputru hautades lähevad riisiterad lõpuks katki ja puder muutub kreemjaks – aga see on juba maitse küsimus,“ tõdeb Laura. „Paljud eelistavad just sõmerat putru.“ Seda näeb ta oma igapäevatööl Karlova Kohvi pudrubaaris. 

Kui sõna „pudrubaar“ paneb eestlase üllatunult kõrvu kikitama, siis taanlasel pigem kõhu korisema: 2011. aastal nimetas Grød Kopenhagenis end esimesena ametlikult pudrubaariks, praegu võib rääkida juba sellenimelisest pudrukohvikute ketist. „Pärast seda on pudrubaare tekkinud üle maailma,“ teab Laura. „Kes satub näiteks Londonisse või Kopenhagenisse – kindlasti tasub pilk peale heita.“ 

 Alusta päeva põneva pudruga! 

                   

Kruubi-köögiviljapuder

(neljale)

Valmistusaeg: 40-60 minutit

Vaja läheb: 750 g kartulit, 200 g porgandit, 200 g pastinaaki, 3 dl odrakruupe, 1 - 1.5 l vett, soola.

Serveerimiseks: 150 g maasuitsusinki, 2 sibulat.

Valmistamine: Koori ja tükelda kartulid, porgandid ning pastinaak. Pane soolaga maitsestatud keeva vette. Aseta peale pestud kruubid (ära sega). Hauta 45 minutit või kuni kõik ained on hästi pehmed. Sega ühtlaseks pudruks. Tükelda sink ja pruunista pannil, tõsta kõrvale. Koori-tükelda sibulad ning prae samal pannil läbipaistvaks. Serveeri putru singi ja sibulaga.

Allikas: Toidutare.ee, retsept Pille Enden  

Toorpuder kaerahelveste ja chia seemnetega

Vaja läheb: 1,5 dl seemnete ja kliidega helbeid, 3 dl kookospiima, 1 sl chia seemneid, 1-2 sl vedelat mett, näpuotsatäis kaneeli.

Serveerimiseks: 2 sl Kreeka jogurtit, värskeid marju, kondenspiima, mandlilaaste, hakitud pähkleid, viilutatud banaani, kookoshelbeid, maapähklivõid või 1 tl riivitud sidrunikoort.

Valmistamine: Sega helbed, vedelik, chia seemned, mesi ja näpuotsatäis kaneeli. Pane segu karpi ja lase vähemalt 6 tundi jahedas seista.

Kui kaerahelbed on jahedas tõmmanud, vali pudru juurde kaks lisandit. Sega osa neist pudrusse ja teine osa kalla kaunistuseks peale.

Nipp! Kookospiima võid asendada 3 dl piima, mandlipiima, õunamahla või värskelt pressitud apelsinimahlaga.

Allikas: www.veskimati.ee, retsept Ragne Värk 

Peekoni-juustupuder

(väga mehine portsjon)

Vaja läheb: 50 g täisterakaerahelbeid, 50 g peekonit, 30 g parmesani või muud tugevama maitsega juustu, 150 ml vett, 50 ml piima või vett, 15 g kõrvitsa- ja päevalilleseemneid, 1 munavalge, ürdivõid, soola, pipart, rohelist sibulat.

Valmistamine: Lase vesi ja piim keema, lisa ka näpuotsatäis soola. Kalla potti pudruhelbed ja seemned. Lõika juust viiludeks, jäta veidi ka pealeriivimiseks.

Kui peaaegu kogu vedelik on kadunud, lisa vahustatud munavalge, samal ajal putru segades.

Kui puder on valmis, sega pudrusse ürdivõi ja suru sisse ka juustuviilud.

Tükelda ja prae peekon. Tõsta pott tagasi kõige madalamale tulele ja sega juurde peekonitükid (krõmpsuvamad jäta kaunistamiseks). Serveerides riivi peale juust, lisa peekonitükid ja viimasena roheline sibul.

Allikas: Eesti Parim Pudrumeister 2016 Kristiina Lauri 

Teistmoodi hommikupuder

Vaja läheb: kaera-, täistera kaera-, riisi- või mitmeviljahelbeid ja riivitud juustu.

Serveerimiseks võid, oliivõli või sulatatud juustu, parmesanilaaste, peeneks hakitud tüümiani või tilli, jahvatatud meresoola.

Valmistamine: Kuumuta vesi potis keemiseni. Raputa vette tubli näpuotsatäis soola.

Lisa helbed ning kuumuta tasasel tulel, kuni helbed on pehmed ja pudru konsistents paras. Vajaduse lisa vett, aga pigem võiks puder jääda paksem.

Riivi või haki meelepärane juust väiksemateks tükkideks ning sega pudrusse. Kuumuta hetk ning võta pott tulelt. Tõsta puder kaussidesse, raputa peale pisut jahvatatud meresoola ja serveeri meelepäraste lisanditega.

Nipp! Parmesanilaastude asemel sobib toorjuust, sini- ja valgehallitusjuust, tavaline riivjuust ja suitsujuust.

Allikas: www.veskimati.ee, retsept Ragne Värk