Sirje Presnal, Stanislav Moškov | Video: Jörgen Norkroos 2. november 2018 19:04
Transseksuaal Susanna Leedi unistab suurelt. Ta tahab teha fantaasiaseriaali, mille peaosaline on transseksuaalne naine – hea kangelane, kes päästab maailma kurikaelade küüsist. Video lõpukaadrid annavad pisut aimu, milline võiks Susanna seriaal välja näha: seikluslik, ajaloohõnguline ja natuke erootiline.

Poisi kehasse sündinud Susanna elu on olnud pikk tagakiusamise ja diskrimineerimise jada – teda tõrjuti koolis poisina ning tõrjutakse praegu naisena.

„Inimesed arvavad, et meiesugused on haiged inimesed. Perverdid. Et transseksuaalsus on midagi sellist, mille inimene on ise endale külge mõelnud,“ muigab ta mõrult. „See annab ka elus tunda – mu klassivendadel on kõigil oma maja, mina elan siiani üürikorteris, sest ei jõua kuidagi kuhugi.“

Susanna on töötanud peaaegu 20 aastat maalrina, kuid kordagi ei ole ta töökohal püsinud rohkem kui kaheksa kuud. Ehituse matšomaailmas ei ole erilisus aktsepteeritav. „Viimases töökohas oli seitse kuud kõik korras – ülemus kiitis mind: „Ilusa kehaga, huvitav oled“,“ kirjeldab Susanna. „Aga nii kui teada sai, et ma ei ole sündinud naisena, hakkas suhtumine muutuma, ta hakkas igal pool vigu nägema.“ Lõpuks söödi ta töökohalt välja. Ja nõnda toimub see iga kord.

„Aga ka seksuaalvähemus suudab teha midagi suurt,“ ütleb Susanna. „Seksuaalvähemus on minu arust palju intelligentsemad inimesed. Nad on pidanud palju kannatama, enamuse lapsepõlv on olnud kurb. Kannatused ja üleelamised panevad inimesi võib-olla teistmoodi mõtlema, sest nad peavad kõigega hakkama saama. Selle valuga, nende vihkajatega, tagakiusajatega. Nad peavad oma eluga ka hakkama saama. Oma vanematega… See kõik on hästi keeruline.“

Susanna on kogenud nii palju negatiivsust, et see teda enam ei morjenda. „Mina tahan oma elu elada, oma unistusi teoks teha.“

Kuigi Susanna taustaga inimesel on ennast meie ühiskonnas tunduvalt raskem kehtestada, ei ole ta suurelt unistamist lõpetanud: ta tahab seikluslikku fantaasiaseriaali teha. „See oleks selline väheke süngem ja salapärasem ning natuke erootiline lugu, mis räägib minusugustest inimestest,“ kirjeldab Susanna, kes on peas juba mitu osa valmis vormistanud. „Mul fantaasia lendab, naerab ta. „Elan juba väikesest peale kujutlustemaailmas – see ongi mind elus kõigist raskustest üle aidanud.“

Kuigi elu ümberlõigatud naisena ei ole Susanna jaoks olnud lihtne, ei kahetse ta oma valikut. „Mina olen oma tee valinud ja käin selle lõpuni,“ sõnab ta. „Ma loodan, et suudan midagi paremaks muuta. See on mu elu eesmärk.“

Samal teemal

Kommentaarid  (44)

A5Anonymous 3. detsember 2019 22:08
Olen hetero ja olen seksuaalselt rahul oma sooga, aga ka minul on siiani üürikorter. Ei kujuta ette viisi ka seda olukorda parandada. Teised ei tea isegi, milline ma täpsemalt seksuaalne ole, aga täpselt samasugune olukord selles suhtes... Nii, et võin lohutada, sa pole ainus. Mulle pole isegi jõukohast tööd siin riigis või üldse siin maailmas olemas, kuigi 2 kätt ja jalga täitsa olemas. Ainus, millele saan loota on seega töövõimetoetuse mitte kadumine.
Aks 2. aprill 2019 02:53
Jube tülgastav aga kahju inimesest siiski.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS