Margus Uba andis värskelt avatud telemuuseumile isa viimase käekella

"Enne siia tulekut käisime koos abikaasa, tütre ja emaga Rahumäel kalmistul ja panime isale küünla," rääkis Margus Õhtulehele antud intervjuus. "2. november on alati meie pere jaoks eriline."

Kuigi mees on oma igapäevaelus seotud spordimaailmaga, ei ole telemaja ruumid telelegendi pojale võõrad. "Kuna ma käisin Kadriorus tennisetrennis, siis oli hästi mugav tulla jala siia telemajja." Mõnisada meetrit eemal Raadiomajas töötas tol ajal ka Marguse ema. "Sain siis oodata, millal emal-isal tööpäev läbi saab, et siis Mustamäele koju sõita," rääkis Margus. 

Margusel on eredalt meeles umbes 30 aasta tagune mälestus ETV fuajeest, kus nüüd asub muuseum. "Siin oli üks suur kolakas telekas ja ühel pühapäeval tuli telemajja nii-öelda signaal sisse ja kõik mu tennisesõbrad tulime siia. Istusime diivanil hanereas ja vaatasime esimest korda Ungari Hungaroringi Vormel 1 võistlust." Margus räägib, et see oli seni Eesti televaataja jaoks kättesaamatu olnud, ehkki ülekanne oli ilma kommentaarideta ja vaadati lihtsalt rahvusvahelist telepilti. "Aga vaatasime, suud ammuli, kuidas vormelid kihutavad."

Marguse sõnul on Eesti Televisioon olnud väga rikas just tänu oma inimeste ja ideede poolest. "Saated ei sünni ju arvuti tõttu. Inimesed ise panevad oma aja, hinge ja oskused nendesse klippidesse, intervjuudesse ja otsesaadetesse. Usun, et oleme praegu sellises ruumis ja seltskonnas, kus on väga palju ehedaid mälestusi ja ajaloolisi hetki."