Kunstniku auks: Teaduslikest ettekannetest muusikalise kummarduseni (1)

„Nüüd on kätte jõudnud tänase päeva kulminatsioon,“ kõneleb Kunila säravi silmi, sest neljapäeva õhtul mängiti Tartu Ülikooli aulas esmaskordselt maailmas Tõnu Kõrvitsa kirjutatud ja Konrad Mägile pühendatud teost „Lahkumine Caprilt“. Selle esitas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammerorkester Andres Kaljuste juhatusel.

Ülejäänud kontserdi kava oli üles ehitatud Mägi rännakutele ja see viis EMTA rektori pianisti Ivari Ilja, soprani Kristel Pärtna, tenori Oliver Kuusiku ning EMTA kammerorkestri esitatud muusikaga kuulajad Itaaliasse, Pariisi, Soome, Norrasse ja tagasi Eestisse.

„Ainuüksi Itaalias on olnud kolm Mägi näitust,“ kinnitab Kunila, et Mägi on maailmale palju tuttavamaks saanud. „Koostöö Itaalia kunstiteadlase Arnaldo Colasantiga on kestnud juba neli aastat ja ta esines ka tänasel konverentsil.“

Lisaks Colasantile rääkisid konverentsil dramaturg ja kunstiajaloolane Eero Epner, kirjandusteadlane ja kirjanik Aare Pilv, kunstiteadlane Lola Annabel Kass ning USA kunstiteadlane Bart Pushaw. 

„Me ei ole sedavõrd rikkad, et kõikidele olulistele tegijatele eraldi turundust teha,“ on Kunila veendunud, et Mägi kiiluvees saavad ka teised Eesti kunstnikud maailmas tuntuks. „Sattusin näiteks ühele näitusele, mis kandis pealkirja „Claude Monet ja tema kaasaegsed“. Seal oli üks Monet pilt ja ülejäänud olid teistelt prantsuse kunstnikelt. Aga saal oli rahvast täis – kõik tulid Monet’d vaatama.“

Konverentsi ja õhtuse kontserdi vahel jõudsid Mägi sünniaastapäeva tähistajad veel kunstniku hauale Vana-Peetri kalmistul ning tema kunagisse ateljeesse.
Kunstniku sünnikohas Elvas tähistati tema sünniaastapäeva juba kolmapäeval, mil linna raamatukogus meenutati kunstniku elu- ja loominguteed ning vaadati kunstniku eluloofilmi.

Konrad Mägi sündis 1. novembril 1878. aastal Hellenurmes mõisa abivalitseja perre. Teda peetakse Eesti kunstiajaloo üheks olulisemaks maalikunstnikuks. Kunstniku oskusi hakkas Mägi koguma kahekümneaastaselt joonistuskursustelt, millele järgnes Peterburi kunsttööstuskool. Ta rändas ringi Soomes, Lõuna-Eestis, Saaremaal, Norras, Pariisis ja Capri saarel. Ta oli kunstikooli Pallas esimene direktor.