Kes on kõige koledam? Erinevalt kadridest on halloweenitüdrukud õudusttekitavadFoto: Aldo Luud
Eesti uudised
1. november 2018, 16:22

Segadus santidega: kas korralik eesti laps võib Halloweeni ajal kommi pommida?

„Pühade vägi! Sattusin ühes toiduteemalises fesarigrupis nägema postitust, kus üks ema küsis nippe lahedate Halloweeni-toitude kohta. Sa püha issand, nagu oleks pahaaimamatu peokorraldaja lipuga tagumikku pühkinud või jaanitule ära kustutanud. Eestlaste reaktsioonidest võiks arvata, et Halloween on hullem kui homod ja pagulased kokku ja igaüks, kes oma lastel seda tähistada lubab, on isamaa ja kaunite traditsioonide jõle reetur!” kirjutab sel aastal Halloweeni Ameerikas tähistanud kolleeg Greete.

Ehkki õnnetu postitaja seletanud pisarsilmi, et tema lapsed tähistavad ka kadri- ja mardipäeva, puhkes retseptiküsimisest raugematu pahameeletorm. Kas Halloweeni kommipommimine on tõelise eestlase jaoks sobiv tegevus?

Peab paraku nentima, et ägedas superkangelase või hirmutavas koolnukostüümis hälloviinijooksmine on paljude Eesti laste jaoks muutunud ebapopulaarselt populaarsemaks kui kerjuseriietes külmetavate varvastega Mart või Kadri. „Jaa, lastele läheb Halloween rohkem korda, sest seal on peale kommide küsimise ka kostüümid ja õudusttekitavate lugude jutustamine,” ütleb üks isa.

Halloweeni puhuks retsepti küsinud ema sai pahameeletormi osaliseks Foto: TIINA KÕRTSINI

„Iseenesest on tore, et lapsed nutiseadmetest välja tulevad ja fantaasiarikkad kostüümid selga panevad,” ütleb kolleeg, kuid kirjeldab siis kohkunult, kuidas ta algaja juhina oleks kaunil pühakutepäeval äärepealt kaks innukat hälloviini santi alla ajanud. Autentsete kostüümide tõttu oleks oht, et ta pahaaimamatult sündmuskohalt jalga oleks lasknud, olnud üsna suur, kuna kostümeeritud komminorijad paistsid verised juba enne võimalikku kokkupõrget.

Suuremaks paanikaks ei ole siiski põhjust, sest juba meie tuntud ilmauurija Ain Kallis on öelnud, et Halloween on vana eesti püha: kui vanad eestlased hingedepäeva hommikul ärkasid, siis nad ütlesid kohe – hällõu, viin!

Küll aga tekitab uudne püha hulgaliselt küsimusi

 „Mida ikkagi teha lastega, kes uksel „pomm või komm” karjuvad?” on üks ema nõutu. „Kas pean ruttu kommi andma? Kui ei anna, kas neil on siis mingi trikk varuks?”

 „Ameerikas on minu arusaamist mööda nii, et kommi saab loomingulise või kihvti kostüümi eest,” selgitab välismaa kombeid tundev Greete. „Eriti kui on näha, et kostüüm on ise tehtud. Võid näiteks kiitagi igaühe kostüümi või küsida, et kes sa säherdune olla võiksid ja siis anda kommi.”

„Minu laps oli ka kaasa kutsutud kommi-pommi jooksma,” räägib teine. „Kui ta õhtul koju tuli, siis kuulsin, et nad olid kommi-pommi jooksmas käinud. Ma ei saanud algul aru, mis pommi, mõtlesin et see on hästi riimuv sõna, aga tuli välja, et nad käisidki pommi jooksmas. Ja seda keset Tallinna linna. See on küll kummaline ja mõttekus küsitav. Minu nägemuses on see küll kommi pommimine. Inimesed olidki neile komme ja mandariine andnud.”

„Rääkisime kodus mehega, et enne kadrit-marti meie ikka õppisime ja valmistusime,” meenutab naine heldimusega. „See protsess oli tore, rõõmus, pakkus pinget. Kadrid ja mardid tõid õnne, küll vilja- või karja- või pereõnne, see on lastel teada siiani. Aga see kommipommimine ei tee kellelegi rõõmu. Niisama pommimise eest saadud kommid olid lastes veel tüligi tekitanud,” ütleb ema nördinult. „Midagi head siin ei paista olevat. Tõesti kummaline püha, sellega võiks midagi mõistlikku ette võtta, kuidagi eestistada nii, et sellest rõõmu oleks. Sellisel kujul teda küll vaja ei ole. Seda enam, et kadrid-mardid ju kohe tulevad.”

On ka neid, kes lasevad sante sisse valikuliselt, pannes uksele selgesõnalise sildi "Tulge kadripäeval tagasi!”

 Kommionud rõõmustavad

Kommipommimine võõraste uste taga toob kaasa teisigi ohte peale rahvakommete hääbumise. Asumites, kus naabrid üksteist ei tunne, ei saa küll paljudesse kortermajadesse sissegi, ent kui see peaks õnnestuma, ei ole oma lapse saatmine võõra inimese koju just turvaline tegevus.

„Mul on laps õnneks karastunud. Olen talle kõik stsenaariumid ära rääkinud, millised võivad inimesed olla. Üldiselt valib ta tuttava ukse kuhu koputada, aga vahel kutsub võõras uks ka.”

Teinegi ema räägib, et on eeltööd teinud ning lapsele seletanud, et inimesi on igasuguseid. „Seda ei osanud ma aga öelda, et kahtlase inimese juurde sisse ei lähe,” kirjeldab ema oma ehmatust. „Olin korrus allpool ja juba, naksti, tüdrukud kusagil korteris. Läksin ise koputama. Mehel oli veinipudel käes, mida ta minu eest peitis. Mingid 10aastased maskeerunud posid olid ka veel seal. Mees lasi lastele muusikat ja andis kummikommi. See oli väike ehmatus mulle pigem. Kuigi korter oli oma enda majas, tōmbas ikka korraks jahedaks.”

Õige eestlane riietugu ikka kadriks! Foto: ALDO LUUD

 Vanemad ise meenutavad pigem mardi- ja kadrijooksmist

"Kunagi ise marti joostes saime sõbrannadega ühelt vanaproualt sõimata, et me naissoost isikutena julgesime marti jooksma minna. Tolle naise arvates võisid marti joosta ainult poisid ja kadri jooksmine pidi jääma tüdrukutele. Koputasime rõõmsalt uksele, laulsime oma laulukese ära, kogu selle aja seiras mutt meid õela pilguga. Laulu lõppedes vahtis ta meile veel kurjemalt otsa ja käratas, et "Te olete ju tüdrukud, ma tunnen küll teid! Tüdrukud ei käi marti jooksmas!" Siis sõitles veel tükk aega, lõpuks pistis kohukesed pihku ja meie vajusime nördinutena uksest välja. Üsna traumeeriv kogemus väikeste laste jaoks.”

„Mulle meenub mardipäevaga aeg, kui ise algkoolis, 4. klassis käisin. Läksime klassikaaslastega õhtul Viljandis marti jooksma - see oli veel see tore aeg, kui välisustest sai igaüks sisse minna. Olime parasjagu ühes kortermajas oma ringi tegemas ja juba eelnevalt mõnusa kommisaagi saanud, kui järsku tulid meile koridoris vastu kaks umbes 16aastast poisinolki, kes meie kommid ära tahtsid varastada. Kelleltki vist said ka. Lisaks oli neil pipragaas, mida nad koridoris lasid. Minu meelest keegi sellega otse silma ei saanud, aga kellegi ema teatas sellest situatsioonist igatahes politseisse.

Järgmisel päeval olime koolis eesti keele tunnis kui klassi marssis politseinik, kes tuli meilt eelmise õhtu kohta ütlusi võtma. 11aastastele päris hirmutav kogemus! Ma mäletan veel seda ka, et kuigi ma olin tollal läbi ja lõhki viieline, siis just selleks päevaks ei olnud ma mingit lugu jutustama õppinud. Täpselt sel hetkel, kui õpetaja tahtis, et ma lugu jutustama hakkaks, kutsus politseinik mind endaga kaasa ütlusi andma. Vedas!”

KADRIPÄEV Foto: ALDO LUUD

Meist saavad isikupäratud Ameerika kloonid 

„Kui see Halloween ei suretaks välja meie omi traditsioone, siis las olla, aga kuna me Ameerika kopeerimisega oma traditsioonid unarusse jätame, siis olen vastu," sõnab üks kolleegidest. "Sama käib ka Ameerika pulmakommete ülevõtmise kohta. Lõpuks oleme isikupäratud Ameerika kloonid. Ma ei imestaks, kui varsti tähistataks siin ka ameeriklaste tänupüha ja iirlaste Püha Patricku päeva! Aga kui paljud meist homme hingedepäeva tähistavad ja oma lahkunud lähedastele küünla aknale panevad ning laua katavad???”