Foto: Outnow.ch
Film
1. november 2018, 12:43

ARVUSTUS | „Bohemian Rhapsody“ on filmina absoluutselt ebavajalik, aga...

Ei ole mingit kahtlust, et legendaarne Queen on muusikaajaloo üks olulisemaid (kui mitte see kõige-kõigem) bände eales ning siinkohal ei saa kogu seda vastutust asetada vaid ühe, vaid nelja üliandeka mehe õlgadele. Seega võiks ju loota, et kollektiivi elust jutustav linateos teeb neile ainult au… eks?

… Eks?

Jah ja ei. „Bohemian Rhapsody“ on suurepärane austusavaldus Queeni erinevatele muusikalistele etappidele, ent sügavat mõtet filmist otsida pole mõtet. Kõik, mis lavalaudadest väljapoole jääb, on niivõrd pinnapealselt kokku kraabitud ning kõikide projektiga seotud inimeste (ränkraske) töö tundub kohati raiskamisena. 

Stsenaarium on keskpärane. Tugevad momendid on tõeliselt tugevad (enamjaolt on tegemist muusikaliste numbritega, nagu näiteks Queeni legendaarne ülesastumine Live Aid kontserdil), aga nõrgad hetked on seda nõrgemad. Kes Queeni elujoonega varasemalt tutvunud on, nopivad hõlpsalt välja ka filmis tehtavad kronoloogilised errorid. Tagatipuks lahenevad kõik situatsioonid bändi jaoks ülilihtsalt. 

Liikmed lähevad korralikult raksu? Pole hullu, muusika tegemine lahendab kõik probleemid! Tahad plaadilepingut? Selleks kulub vaid üks singel, kaks lauset kohvikus ning juba ongi neli britti televiisori ekraanil oma lugu esitamas. Kui tavaliselt võimendatakse reaalse maailma draamasid filmi jaoks üle, siis kõnealuse filmi puhul on vaidluste volüümi tunduvalt vaiksemaks keeratud. Või kui Queeni elu oligi nii lihtne, tekib küsimus, et miks sellest üldse (visuaalselt niivõrd ebahuvitav) film teha? 

Freddie Mercuryt kehastav Rami Malek saab rollisooritusega hästi hakkama, ent laulja unikaalse hambumuse matkimiseks suhu topitud proteesid lisavad igasse ta lausesse liigselt susinat, muutes mõned stseenid peaaegu absurdseks. Nood tommywiseaulikud momendid suudab näitleja korvata aga suurepärase lavatunnetusega.

Ka ülejäänud kollektiiv saab hästi hakkama, olgugi et kohati nõuab stsenaarium neilt laveerimist tõsise draama ja labase komöödia vahel. Eriti konarlikuna mõjuvad momendid, kui tehakse torkeid mõne spetsiaalse asja kohta (Mike Myersi kommentaar „Bohemian Rhapsody“ peanõtkutamise kohta, vaatan sinu suunas!).

Aga neetult raske on filmi lihvimata külgi vihata. Queeni muusika on lihtsalt nii hea ning Freddie Mercury on absoluutne geenius.