Allar Jõks: NO99 teater lõpetab tegevuse, sest ühiskond ei suutnud nende sõnumeid vastu võtta (25)

NO99 teatril oli raske ühiskonnas oma sõnumit edastada

“Ma ütleks, et see on maailmas ainulaadne, mida NO teater tegi. Kas nüüd on poliitiline teater läbi või mitte, ma arvan, et eks neid tegijaid tuleb kunagi veel. Aga küsimus on selles, et kas ühiskond on selleks valmis,” analüüsib Jõks teemal, kas NO99 lõppemisega on lõpp Eestis ka poliitilisel teatril.

“Kui lugeda tänast avaldust, mis NO teatrist tuli, siis mind jäi kummitama seal korduv sõna “vaikus”. Tundub, et Eesti ühiskonnas, kus on liiga palju müra ja karjuvat vaikust, on poliitilisel teatril väga raske oma sõnumitega edasi jõuda, sest tähtsaks muutuvad teised teemad. Ma arvan, et see oli üks nende lõpetamise põhjus,” ütleb Jõks.

“Minu jaoks NO teater, nende juhtid ja näitlejad, väga tihti sõnastanud, mis on ühiskonnas tähtis ja oluline. Kui me vaatame, mis ühiskonnas oluline on, siis valimiskampaania ajal on olulised hoopis teised teemad, meedia tõstab esile hoopis teised teemad. Aga NO teater tihti üritas tõmmata joone sinna, mis on ühiskonnas tõesti oluline. Oli see nafta, Ühtne Eesti suurkogu, alati oldi natukene ees. Aga need kogemused on mulle andnud mõtlemisainet ja ma olen saanud ka ülevaid elamusi,” kiidab Jõks NO99 teatrit.

“Ühte Eesti suurkogu” etendusest osa võttes ei saanud isegi aru, kas asi oli päris

Allar Jõks oli osaline NO99 arvatavasti tuntuimas tükis “Ühtne Eesti suurkogu”. Jõksi sõnul otustas ta etenduses osaleda seetõttu, et ta tundis tol hetkel, et poliitikat on vaja raputada. “Inimesi on vaja ärgitada, innustada ja julgustada. See oli see põhjus.”

Kõnealune tükk tekitas ühiskonnas palju segadust, sest paljud inimesed hakkasid arvama, et etendusest kasvab välja päris poliitiline liikumine. Jõks tunnistab, et ka temal oli vahepeal raskusi aru saada, kas tükist kasvab siiski päris erakond.

“Kui meil Tiit Ojasooga oli kokkulepe, et ma sinna etendusse läheks, siis üks tingimus oli see, et erakonda ei tule. Seal saalis olles, seda õhkkonda vaadates, kui tegelik see välja nägi, siis mingi hetk ma ei olnud enam kindel, et ehk on Tiit ka mind üle kavaldanud,” tõdeb ta.

Jõks tunnistab, et selles etenduses osalemine andis temale mõnes mõttes tõuke ise poliitikasse suundumisel, teatavasti kandideeris mees 2016. aastal Eesti presidendiks.

“Tegelikult võib presidendiks kandideerimist pidada ka nagu NO teatri aktsiooniks, ma ise pean seda selleks, sest selle eesmärgiks oli poliitikat natukene muuta, ühiskonda elavdada. See konkreetne etendus: tähtis pole see, mis ta mulle andis, vaid mis ta ühiskonnale andis, ühiskonnale andis see ikka väga palju. 

Hea teater ei peagi meeldima, see peab raputama

Jõks rääkis saates ka enda lemmikutest NO99 teatri etendustest. ““Pööriöö” oli ülev etendus, visuaalselt oli niivõrd eriline ja uudne. Kui rääkida seda, mis poliitikat on mõjutanud, siis “Reformierakonna juhatuse koosolek”, ehk kolm päeva pärast Silvergate’i algust, teater tuli väga oma selge sõnumiga, mis läks väga täppi,” arvab ta. 

“Alati on huvitav minna vaatama seda teatrit, mida sa pärast etendust vihkad või armastad. Paljud ütlesid, et meile NO teater ei meeldi, aga hea teater ei peagi meeldima, see peab raputama. Tihtipeale läksin ma sinna selle ootusega, et mis täna juhtub. Kui mulle ei meeldinud, siis pärast ma sain aru, et järelikult ei saanud ma kunstilistest kavatsustest piisavalt hästi aru,” tõdeb Jõks.

Mees tunnistab, et osasid etendusi vaatamas käies, tekkis talle pähe ka mõte vaheajal ära minna, aga ta mattis selle mõtte siiski maha. “Siis vaatad lõpu ära ja otsad tihti sõlmuvad väga ilusti kokku. Ega mitte alati, ma ei saa öelda, et kõik etendused on mulle meeldinud,” tunnistab ta.

NO teatrit külastas Jõks viimati aasta tagasi. “Väsimus ja jõetus ühiskonna tunnetamisel ja ühise keele leidmisel jättis jälje ka teatrile. See on ka põhjus, miks ma viimasel ajal sinna nii palju ei jõudnud. Seda enam on õige see tänane otsus,” sõnab Jõks.