NOOR EMA HALLOWEEN’IST: lapsed prõmmisid ust, loobiti akent. See oli nagu õudusfilm! (23)

"Palun rääkige oma lastega, kes on minemas halloween'i ajal uste taha kommi, raha vms saama. Kui uksele ei tulda, siis see on okei. Isegi kui tuled majas, korteris põlevad! Kõik ei soovi või ei saa tulla uksele kommi jagama, aga see ei anna õigust jäädagi ukse taha lõhkuma" kirjutab Kerlin sotsiaalmeedias.

Harku valla elanike grupis kirjutab noor ema Kerlin, kuidas lapsed käisid mullu sügisel tema maja juures kommi nõudmas.

"Elame majas, tänavavalgustus üsna hämar, vaikne tänav ning aeda või väravat maja ees ei ole. Tundub, et tihti inimesed arvavad, et kui väravat pole, võib minna kõike tegema! Olin rase ning üksi kodus, väljas pime, telekas mängib, toaski pime. Mingist halloween'ist pole Eestis osa võtnud ega teagi, mis kohe juhtuma hakkab. Tagantjärele mõeldes oleksin kohe pidanud politseisse helistama!" meenutab Kerlin.

Ta jätkab: "Kõlavad prõmmimised uksele! Ehmatan. Kuna ma kedagi ei oota, siis vaatan teise korruse aknast välja. Terve majaesine on ratastega ja maskides poisse täis. Rattaid jagub autode vahele ja üle tee naabri juurdegi. Prõmmimine muutub valjemaks ja valjemaks. Poisid üritavad akendest sisse vaadata, kas ikka keegi on kodus, ning saavad pahaseks, et neid ignoreeritakse."

Kerlin uksele ei läinud, sest ta ei soovinud kambaga niisama vestelda. Ka kommi, mida laiali jagada, polnud noorel emal tol hetkel varutud. Veidi aja pärast lapsed siiski lahkuvad.

"Toimetan nagu ikka edasi, liigun majas, pannes mõne tule põlema, kustutades teise. "Ja äkki, nad on tagasi! Ja seekord on nad jõulisemad: lõhuvad ust ning üsna pea on nad juba maja taga ja viskavad millegagi vastu terrassi akent. See oli nagu õudusfilm!" kirjeldab naine õhtut.

Ta palub, et lapsevanemad räägiks oma võsukestega, et ei ole viisakas võõraste majade ustele kolkida. "Igal inimesel on õigus otsustada, kellele ta oma ukse avab ning ei tasu pahaseks saada ega ka rünnakut korraldada! Olgu see siis halloween või mis iganes muu päev," leiab Kerlin.

Lugu ilmus esmakordselt Õhtulehe veebis 31. oktoobril 2018.