Hendrik Toompere NO99 lõpetamisest: oleks mage, kui aastakümnete jooksul üles ehitatu lihtsalt laiali kantakse (5)
„Loodan, et teatrimaja jääb alles ning kaitseministeerium ei hakka seda endale hankima. Kaitseministeerium võiks üleüldse kuskil metsas maa all peidus olla, see ei pea olema kesklinnas nagu teater,” on Toompere lootusrikas, et teatrimaja ikka kasutusse jääb.
Hendrik sõnab, et ei ole kuulnud, et NO99 asemel midagi uut luuakse. „Ma ei taha väga hästi uskuda, et see lihtsalt haihtub. Äkki vahetub nimi, see oleks mõistlik. Oleks mage kui aastakümnete jooksul üles ehitatu lihtsalt laiali kantakse. Üles ehitada on väga raske, laiali kanda võib kahe päevaga.”
Toompere on aastate jooksul ise NO99-ga tihedalt seotud olnud, näiteks mängis ta teatri esimeses lavastuses „Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki” ning hiljem ka näidendis „Kes kardab Virginia Woolfi?”. „Mälestusi on tõepoolest palju. Olen seal ka lavastanud ja minu õpilased on seal teatris mänginud. Ka mu abikaasa töötas seal pikalt. Viimasel ajal ma NO99 etendusi enam vaatama ei sattunud, varem käisin neid sageli vaatamas.”
Ja miks selle sõnnikukandjate pesa laialijooksmine üldse nii suur uudis on, et paneb mõne "kultuuriinimese" kohe õhku ahmima?