NO99 sündis tänu sellele, et Vanalinnastuudiost koondati näitlejad ja teater pandi lõpuks üldse kinni (9)

2009. aastal ilmunud raamatus "Eino Baskin. Naer läbi pisarate" on Baskin Vanalinnastuudio lõppu ka meenutanud. 

Aastal 2003 valiti Vanalinnastuudio juhiks Anne Veesaar, kes oli teatrist kaks aastat varem näitlejana koondatud. "Kui kuulsin, et Vanalinnastuudio juhiks kandideerib Anne ­Veesaar, olin tema kandidatuuri poolt. Ta oli minu näitleja, mina tõin ta kunagi Rakvere teatrist Tallinna. Veesaar töötas minuga kümme aastat, oli väga hea kolleeg ja tundis Vanalinna­stuudiot suurepäraselt. Näitlejana oli ta üle keskmise ja tegi palju säravaid rolle. Ma ei kujutanud ette, et ta mind reeta võiks," meenutas Baskin raamatus. 

Veesaar tõi endaga kaasa meeskonda ka oma muusikali-produktsioonifirmast.  "Veesaare kaasosanikud era­äris said teatri palgale: Mikk Purre arendusjuhiks ja Tarvo Krall turundus­juhiks. Minu seljataga kutsus Veesaar Rootsist tööle Georg Malviuse, kellega ta oli enne koos muusikale teinud. Sel ajal oli veel ametlikult peanäitejuht Roman Baskin ja Malviuse ametiks sai kunstiline konsultant, sisuliselt aga võttis ta näitejuhi töö üle. Kuni Romani koht üldse koondati."

Baskin mõtles, et Veesaare tulekuga saabub majja rahu, tema ise jääb lavastajaks ja näitlejaks ning elu läheb edasi. "Direktoriks kandideerides ta kuulutas, et tähtsustab näitlejat ja uskusin, et ta tõesti hoiab truppi ning teatrit. Aga olukord läks, vastupidi, hullemaks: kulud kasvasid meeletult ning meie püsitrupil polnud tööd. Malviuse lavastatud "Bent" ja muusikal "Cabaret" olid suured õnnestumised ning teater sai kõvasti kiita, aga oma maja inimesed seal tegelikult mängida ei saanud: Mait Malmsten kutsuti peaossa väljastpoolt nagu ka kogu ülejäänud trupp."

Inimesed hakkasid taas Vanalinnastuudios käima, kuid samas kulutati kõigele meeletult raha. Ühel päeval selgus, et eelarves on viie miljoni suurune auk.  "Läksin tollase kultuuriministri Urmas Paeti jutule, et lõpetagu see pull ära. See oli minu esimene kokkupuude Paetiga. Sain kohe aru, et ta on kultuuriministrina null, ega ta minu meelest praegu välisministrina paremini hakkama saa. Tema saavutuste tipuks jäävad laste mänguväljakud, mis ta lasi rajada Nõmme linnaosavanemana. Sellega ta olekski võinud tegeleda.

Paet on kohutavalt pealiskaudne demagoog, kes üldse probleemidesse ei süvene ja suudab tubli parteisõdurina vaid käsku täita. Teatrit ja kunsti tunneb ta väga halvasti. Ma olen elu jooksul näinud umbes 20 kultuuriministrit, aga Paet oli nendest üks kultuurivõõramaid. Paeti avaldused koosolekutel või vestlustel olid täiesti teemast mööda."

Baskin rääkis, Paet tegi märkmeid ja ei öelnud midagi. "Midagi ei toimunud, kuni ootamatult leiti teatrisse uus juhtkond: Tiit Ojasoo ja nõunik Indrek Saar Rakvere teatrist. Vanalinnastuudiole tõmmati kriips peale täpselt kaks päeva pärast minu 75 aasta juubelit. Eelmisel õhtul oli teatris juubelietendus ja suur pidu. Kuu varem teatri­juhiks saanud Tiit Ojasoo pidas hingelise kõne.

Ta rääkis, kuidas ta lapsena Pärnus oli näinud näitlejaid maiparaadil ja rahva seas oli keegi öelnud, et näe, Baskinid lähevad. Tema oli siis mõelnud, et tahaks ka kunagi üks neist olla. Nagu selgus, oli see viisakas, ent silmakirjalik ülesastumine, kus polnud grammigi siirust."

Järgmisel päeval teatrisse minnes leidis Baskin eest käskkirja, millega kogu trupp koondati. Mehe sõnul seisid näitlejad tänaval, pisarad silmis ja ei teadnud, mis neist edasi saab. Baskin jäi esiti teatri palgale, kuid mõni aeg hiljem teatas Indrek Saar, et plaanis on asutada uus teater ja pakkus Baskinile võimalust minna pensionile. 

""Me maksame teile mitme kuu palga kompensatsiooniks. Mujal võiksite ju edasi lavastada." Mu palk oli siis 9000 krooni, see koondamistasu oli 27 000. Ma ei tea, kas ma oleks pidanud roomama ja õnnelik olema, et mulle see raha anti? Tasuks kakskümmend viis aastat kestnud teatritegemise eest! Mõtlesin, et ma ei tohi seda südamesse võtta – süda ei peaks sellele vastu," kirjeldab Baskin raamatus

"Aga juba siis hakkas mul peakoores idanema mõte, et võtaks oma trupi ja hakkaks uuesti otsast peale. Et inimesed kohe päris ilma tööta ei jääks. Helistasin meelelahutusärimees Aarne Valmisele ja veebruaris 2005 sündiski ­Vanalinnastuudio trupi ja tehnilise personaliga Vana Baskini Teater OÜ. Minu välja võideldud Sakala tänava majas hakkas toimetama eksperimentaalne teater NO99."