Maineka Eesti ettevõtte firmapidu lõppes vägistamisega: tegin silmad lahti ja juhatuse liige oli minu peal (171)

Mari suhtles peol paljude inimestega ning õhtu möödudes liiguti ametlikult peolt mitteametlikule. Tegu oli Lennujaama kontserni kuuluva maineka ettevõttega ning veelgi üllatavam oli vägistaja positsioon ettevõttes.

"Kui me teel olime, hakkasin rääkima ühe meie juhatuse liikmega. Mul oli veel positiivne emotsioon, et oh, ta mäletab mu nime. Tegemist oli suure ettevõttega. Ja see ongi viimane hetk, mida mäletan. Et ma hakkasin temaga rääkima," meenutas Mari.

"Järgmine hetk oli see, kui tegin silmad lahti ja olin kuskil hotellitoas. Seesama inimene oli mul peal ja kasutas mind ära," kirjeldas naine.

Kui klubides on inimesed harjunud oma klaasi valvama, siis tuttavate seltskonnas poleks Mari oma joogi jälgimise peale tulnudki. "Tegelikult ma ei toonud endale õhtu jooksul kordagi ise jooki, sest ma usaldasin inimesi. Nad olid ju minu töökaaslased."

Politsei andmetel pole sel aastal aga GHBga uimastamise juhtumeid üldse olnudki.

"Enamasti Eestis inimesed, kes tarbivad aineid, sealhulgas korgijooki, tarbivad seda vabatahtlikult. Kui me räägime sellest aastast, siis avaldusi on tulnud palju. Täpset numbrit ma ei saa öelda, aga kuu aja andmete põhjal ainult Tallinnas on tehtud kaks avaldust nädalas, kus meie poole pöördutakse ja soovitakse uurida nende uimastamist ööklubis. Ühegi juhtumi puhul ei ole uriinianalüüs näidanud GHB või muude narkootiliste ainete olemasolu," rääkis Põhja prefektuuri talituse juht Roger Kumm.

Mari käis pärast juhtunut küll arstlikus kontrollis, kuid politsei poole ta ei pöördunud.

"Kuna tegemist oli juhatuse liikmega ja mina tahtsin endale selles ettevõttes tulevikku, siis ma teadsin, et kui ma politseisse läheks, siis ma pean lihtsalt endale uue töökoha otsima," tunnistas Mari.

Korgijoogivastasesse võitlusesse asunud kirjanik Sass Henno näeb siin süüd aga politseil endal.

"Need juhtumid lihtsalt ei jõua politseisse. Igal nädalavahetusel, ma väidan, on Eestis kümneid ja kümneid korgijoogivägistamisi. Minu Facebooki jõuab ka, kuna ma selle üleskutse üles panin, väga väike osa neist. Aga politseisse need ei jõua," ütles Henno.

Henno hinnangul ei lahenda politsei neid juhtumeid õigesti.

"Politsei leiab sadu põhjuseid, miks võibolla seda GHBd ikka seal ei olnud ja miks võibolla seda raskesti lahendatavat kuritegu ei ole võimalik tuvastada," arvas Henno.

Tihtipeale ei julge vägistamise ohvrid endaga juhtunust rääkida isegi lähedastele. Nii ei teavitanud sellest oma abikaasat ka Mari.

"Võibolla ma kartsin, et ta hakkab mind süüdistama, et ma ise tekitasin selle olukorra endale. Ma tundsin, et ma olen teda petnud või talle haiget teinud sellega," ütles Mari.

Sass Henno sõnul ei võta politsei korgijoogiga mürgitamise juhtumeid piisavalt tõsiselt.

"See, et seda ei uurita, on eilse päeva kuriteo lahendamise mugavus. Et kui kellelegi on kirvega pähe löödud, seda me oskame lahendada - meil on kirves ja meil on pea. Aga kui kellelgi on mürk joogi sees, siis "ei, me ei tea, see on väike kogus" ja nii edasi. Vot see on õõvastav ja õudne," nentis Henno.

Korgijoogijuhtumite puhul kiputakse arvama, et tegemist on hoopiski naistega, kes purjus peaga tehtud otsuseid kahetsevad ja seetõttu hiljem oma käitumise uimastava aine süüks ajavad.

"See, et naised mõtlevad välja vägistamisjuhtumeid, on kõige absurdsem idiotism, mida mehe või naise aju suudab toota. Kujutada ette, et ükskõik mis, sa oled ülejoonud ja sa ei jõua tööle minna hommikul, siis ütled, et mind vägistati... Milline inimene tahab endale tõmmata tähelepanu, et teda vägistati? Ühiskond on nii ebatolerantne meil. Nüüd väita, et keegi mõtleb ise välja loo vägistamisest selle pärast, et ta jõi? Issand jumal, eestlased tolereerivad joomist kõige rohkem maailmas," kurjustas Henno.

Ehkki öeldakse, et aeg parandab kõik haavad, ei suuda Mari siiani juhtunust ilma nutmata rääkida.

"Muidugi ohver tunneb, et talle jääb jälg sellest," ütles Mari pisaraid neelates. "Ta peab selle jäljega edasi elama. Ta ei taha seda mäletada, aga see on tema mälus elu lõpuni. Ja tegelikult ei ole tema milleski süüdi."