Möödunud aastal sündis 430 last kehavälise viljastamise abil.Foto: Pexels
Lapsed
31. oktoober 2018, 06:30

Miks viljatusravi ei vii raseduseni? See võib olla üks põhjustest

Eestis on palju paare, kes on püüdnud loomulikul teel rasestuda, ent tulutult. Alati ei vii raseduseni ka kunstlik viljastamine. Mis võib valesti minna?

Naistearstide sõnul on aasta see piir, mil ei tasu muretseda, kui naine pole rasedaks jäänud - mõnikord võtab rasestumine aega. Mida aeg edasi, seda suuremaks muutub aga paari mure ja tekib küsimus, kas rasestumiseks peab abi otsima arstidelt.

Kõige tõhusam viljatuse ravimeetod on kehaväline ehk kunstlik viljastamine. 2017. aastal tehti Eestis enam kui 2800 kehavälise viljastamise protseduuri, mille tulemusena sündis möödunud aastal 430 last ehk 3% kõikidest sündidest. Haigekassa toetuse abil on see selgelt riiklik prioriteet. Seetõttu saavadki kuni 40aastased naised (k.a) läbida viljatusravi riigi kulul.

Kuigi kehavälise viljastamise protseduure tehakse Eestis palju, ei vii need alati raseduseni. Statistika näitab, et lapse sünni tõenäosus on vaid 15%. See tähendab paljudele paaridele korduvaid kunstliku viljastamise katseid. Mis siis valesti võib minna?

Täpne päev on väga oluline

Madala efektiivsuse taga võib olla mitmeid ebatäpsusi kunstliku viljastamise erinevates etappides. Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse juhataja, reproduktiivmeditsiini professori Andres Salumetsa sõnul on üheks neist embrüo kinnitumine emaka limaskestale ehk pesastumine, mis on raseduse aluseks: “Kehavälise viljastamise puhul on äärmiselt oluline määrata täpne embrüo siirdamise päev, et tulemuseks oleks oodatud rasedus. Kui kliinikus viiakse loode katseklaasist emakasse valel päeval, siis võib ka parima embrüo kasutamine lõppeda negatiivse rasedustestiga.”

Siirdatav embrüo ja täpne siirdamise päev valitakse praegu aga pigem pimesi, kuigi Eesti kliinikutel on võimalus kasutada teste, mis võimaldavad täpsemaid analüüse ja selle kaudu efektiivsemat viljastamist. Personaalne lähenemine viljatusravis on eelkõige hea uudis paaridele, kellel on kehaväline viljastamine korduvalt ebaõnnestunud.

“Näiteks aitab katseklaasis tehtav embrüote geneetiline kontroll ehk PGS test valida siirdamiseks välja ainult terveid embrüoid. Praegu ei arvestata kehavälisel viljastamisel ka naise tsükli ebaregulaarsusega, kuigi peaks. Pesastumise test beREADY selgitab välja naisele omase tsükli päeva, mis on kõige optimaalsem embrüo siirdamiseks. Kui praegu kasutatakse neid teste vaid valitud kliinikutes, siis meie eesmärk on, et nendest testidest saaks loomulik osa kogu viljatusravi protsessis,” kõneles Salumets.