Inimesed

Möödunud on aasta Aarne Üksküla surmast

AASTA SUURE NÄITLEJA SURMAST: „Aarne Üksküla ei solvunud mitte kunagi, temaga polnud iial ühtegi konflikti.“

Jaanus Kulli, 30. oktoober 2018, 00:02

16 KOMMENTAARI

m
Me igatseme sind/ 31. oktoober 2018, 11:57
Olgu sul seal head ja palju südame rõõmu, meie Aare!
n
no/ 30. oktoober 2018, 21:27
supermees jah,meister,sellist ei ole tulemas ka
k
Kasvagu/ 30. oktoober 2018, 10:36
peale milliseid suurusi tahes,Üksküla jääb ikka üheks eesti teari suurtest!
M
// 30. oktoober 2018, 10:32
Me oleme leiged sõbrad ja mis veel hullem, me oleme külmad vaenlased, mis tähendab, et meile pole miski üle kõige kallis. A.H. Tammsaare
o
Oli.../ 30. oktoober 2018, 10:12
...tõesti väga sümpaatne tegelane. Vaatasin ja vaatan tema tegelaskujusid alati hea meelega. Kahju,et teda enam meie hulgas ei ole.
v
Vana kommunist/ 30. oktoober 2018, 09:59
Räägitakse, et ühe korra elus Arne ikka solvus ka- NO teatri käilakujude peale...
i
ikkagi inimene/ 30. oktoober 2018, 09:51
üle oma varju ei hüppa, seda teadis ta väga hästi, kuid kahjuks on ka teisi olendeid, kes arvavad, et nad on tagad, inimene saab targaks siis, kui ta saab aru,et ta loll on ja alles siis hakkab õppima, seega tarku inimesi ei ole olemas jne,
Ä
.........../ 30. oktoober 2018, 10:31
k
kloun/ 30. oktoober 2018, 08:23
Kui suur on suur? Kas nii suur näitleja, et ei mahu enam kuhugi ära või on jäänud veel üks või mõni muu koht ka mõne teise suure jaoks. Kui palju suuri näitlejaid Eesti pind välja kannataks ning kui palju on palju suuri, et enam Eesti suuri näitlejaid üldse välja ei kannataks.... et siis oleks ja jääks üksnes pisikesed, tibatillikused.... kuni tagant tulevad jälle suurteks tehtaks ja endistest suurtest saaks tiba-tiba tillukused....sest suuri ja väikseid vajavad vaid elavad iseendi jaoks, mitte aga need, kes on juba sealpool?
s
30. oktoober 2018, 09:06

s
See tema hääl.../ 30. oktoober 2018, 08:17
Läbi aegade üks suurimaid eesti näitlejaid. Ja ega ta tegelikult ei ole meie hulgast lahkunud, filmides ja lavastustes on ta alati meiega.
e
eksole/ 30. oktoober 2018, 07:57
Ühe sõnaga - ebamaine inimene. Inimestel ongi loomuomane kalduvus glofitseerida inimest pärast tema surma. Glorifitseerimine käib nii, et enamus endisest reaalsusest kaotatakse, see asendatatakse soovitava ehk võlts minevikureaalsusega, so selle reaalsusega, mida kunagi pole olemas olnud. Kuid eriti hulluks lähevad asjad siis, kui sellist glorifikatsiooni tehtaks ärilistel kaalutlustel - siis pole valel ei otsa ega äärt! (siis lähtutaks põhimõttest: mida enam on vale absurdne, seda usutavamaks see kordamise abil saab).
ü
30. oktoober 2018, 07:35
üksküla oli väga lahe. väga hea. äärmiselt sümpaatne. jälle peab tõdema, et tänapäeval pole kedagi, kes tema mõõdu välja annaks.
s
See on alati nii/ 30. oktoober 2018, 08:18
No tegelikult on tänapäeva põlvkonna jaoks omad Ükskülad, keda nemad kunagi heldimusega meenutavad...
o
oioi/ 30. oktoober 2018, 06:57
Siis pidi olema Üksküla vaimselt väga avar inimene. Solvumine on enesekeskne ja pisike suurus. Kuni inimene ei mõista, et kõik, mis on minu sees, on minu oma ja väljaspool mind teiste oma (solvamised on solvajate probleem), siis ta solvubki ja teeb igast sääsest elevandi.
p
pm/ 30. oktoober 2018, 13:32
Põhimõtteliselt nõus. Me ise anname inimestele võimu enda üle - mida rohkemate inimeste arvamus meile korda läheb, seda suurem on haiget saamise võimalus. Samas nii, et mitte kellelgi ei ole meile nii suurt tähendust, et nad ei saaks meile haiget teha, on ka kuidagi kurb.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee