KUULA! Tõnis Mägi uus lugu „Laastatud maa“ kannab endaga kaasas mõtlemapanevat sõnumit (21)

Sõnade autor Toomas Kiho on tartlane, kelle probleem Rail Balticaga on ilmselgelt see et see raudtee tema kodulinnast MÖÖDA läheb, mitte et see ta kodu hävitab ja laastab. St kogu värk on silmakirjalikkuse tipp.

Aitäh, Tõnis Mägi!

Ma ei julge kuulata, süda valutab niigi, mis saab lastelastest ja Eestimaast. Kõik väärtused, mida minu põlvkond on pühaks pidanud, on hajumas ja asendunud tühjusega noorema põlvkonna silmavaates ja südames. Ainus maailm nende jaoks asub nutitelefonis. Nad tapavad kiljudes väikese ämbliku, pilluvad prügikasti mõne päeva parim enne ületanud söögikraami, hindavad vaid luksust ja mugavust. Ise nad ei panusta mingilgi moel - lihtsalt tarbivad, nõuavad, ootavad, et neile ette-taha keegi kõik ära teeks. Väikelapsi vaadatakse sama õudusega, nagu ämblikut. Pikkade kunstripsmete ja võltsküüntega monstrumid, kes ei oska tööd teha ega inimeseks olla. Metsa poole ei tõmba neid miski, nemad lagastavad teeääri toidukarpide ja muu taaraga ja metsaaluseid kondoomidega, sest nemad on tulnud kuningateks.
Noored meesolendid on äbarikud, längus õlgade ja prillidega või jõusaalis õhku täis pumbatud torsoga ilueedid, maniküüritud käte ja geelitud soenguga, higilõhna häbenevad memmekad.
Õnneks saab minusuguste aeg otsa ja meie pääseme sellest hullunud maailmast, kuid mis saab edasi?
Minu lapsed veel oskavad tööd teha ja eestlust aus hoida, aga lapselastes ma enam nii kindel ei ole.
Ei, see ei ole kasvatuse viga. Maailm pressib uksest ja aknast sisse valesid väärtusi ja vanemad ei jõua oma lapsi kaitsta, sest kõik vidinad ja sotsiaalmeedia töötab vanemate vastu ja hälvete poolt.
Lapsed võetakse varakult perede juurest ja kasvatatakse üles võõraste poolt, kes su last silmaotsaski ei salli. Vanematele jääb vaid rahateenimise lõbu, et kogu käimasolev jant ja laste haletsusväärne tulevik järjekordset pangalaenu lisaks võttes kinni maksta.

Kahjuks on meile jäänudki Tõnis Mägi ja Koit Toome, kes ei ole enda hinge rahaks vahetanud ja tolerastiks hakanud.

...ja mõtlema paneva sõnumiga laul. Ehk jõuab ka asjaosaliste kõrvu ja paneb neid mõtlema, et lõpetataks Eestimaa laastamine.

südamevalu selles loos. Seda peaksime me kõik tundma. Meie KODUmaa, mis läbiimmutatud esivanemate verega, kes andsid oma elud selle maalapikese eest, järeltulevate põlvede nimel. Miks me ei hoia seda maad? Elu on rohkemat, kui ainult raha ja rikkus ja võim. Kaotuse suurusest saame aru, kui oleme kõik kaotanud.