Sissi Nylia BenitaFoto: Alar Truu
Toimetas Andra Nõlvak 28. oktoober 2018 11:43
Superstaari saates teise koha saanud Sissi Nylia Benita tunnistab, et ei ole teiseks jäämise pärast kurb. Küll aga tundis ta juba suve lõpus, et põleb läbi.

Kevadel keskkooli lõpetanud Sissi jätkas sügisest õpinguid meigikoolis, mitte muusikakoolis. Kõike muusikas on ta ise õppinud. Laulama hakkas ta juba kaheselt. „Mulle ei antud valikut, ema ja isa ostustasid ära,” rääkis ta saates „Hommik Anuga”. „Ma loodan, et minu jaoks on ruumi, ükskõik mis ma siis tegema hakkan. Ma loodan, et Eestis on ruumi kõigele, mis on teistsugune."

„Eesti otsin superstaari” saates teiseks jäämise üle ta ei kurvasta, vaid kinnitab, et tema jaoks oli kõik hästi. „Ma sain teada, et mu hääl läheb kõrgemaks. Ma olin vokaalansamblis 7.-8. hääl, jorisesin seal taga. Kui ma hakkasin soololaulu õppima, kartsin häälele haiget teha. Aga superstaaris mu hääleulatus läks miljon korda kõrgemaks,” on ta õnnelik õpitu üle.

Elu enne ja pärast saadet oli tema jaoks nagu öö ja päev. „Ma ütlen jumala ausalt, et see saade oli nii pöörane, et kõik mis pärast seda tuli, oli nii rahulik. Aga kui see šokk läks mööda, siis mul oli augustis 28 päeva kinni. Mul oli vaevu aega, et oma poisiga väljas käia, sõpradega ja vanematega. Põlesin natukene läbi ja ma õppisin sellest,” meenutab noor lauljatar saatejärgset aega.

Nüüd unistab ta Eurovisionist ja välismaale jõudmisest, "Eesti lauluks" tal veel lugu valmis pole, kuid Sissi ei välista, et see õigeks ajaks valmiks. „Ma ei usu proovimisse. Kui lähen kusagile võistlusele, siis ma tahan olla kindel selles mida ma teen. Aga see laul võib veel valmis saada,” selgitab ta, et ei lähe kunagi midagi poole vinnaga tegema.

„Ja ma tahaks välismaale jõuda. Ma siiralt tahaks maailma lavadele jõuda, mis on suurem kui Saku suurhall ja välja müüdud,” unistab ta suurelt.

Kuigi sellest unistavad palju, õnnestub see vähestel. Just uskumisest jääb Sissi sõnul neil artistidel puudu. „Üks asi on uskumine. Väga paljud, kes tahavad, ei usu. Neil on alateadvuses see, et ma proovin aga noo ma ei jõua. Teine asi on töö. Lugematu arv proove ja ei tohi olla läbikukkumise hirmu. Ma lähen ja mõtlen, et juhtub mis juhtub,” räägib ta oma suhtumisest.