Ükskõik kui edev on inimene, ei soovi ta iial, et pärast tema lahkumist ta algosadeks kisutakse, tema ajusse ja hinge poetakse, et leida sealt kõiki inimlikke nõrkusi. Kersna on lihtsalt nagu laterdaja-eit, kes ei saa enam pidama, kui urgitsema kord hakatud. Kui sul on inimese kohta midagi öelda, siis olgu see aus ja hea, inimest , ka lahkunut. austav.
oleks v. poleks, kes kellega käis ja kes kellega lapse sai v. kes on kelle poolvend, milleks? Geenid? Vbl. hoopis vanaemast v. vanaisast näiteks. Jne-jne.
Kuidas saab Kersna arvata,mida Ott mõtles ja tahtis.See on ju Kersna enda fantaasia ja uit mõtted. Ehk ta tunneb koguni seda ,et on Oti sarnane ja sama sarmikas ja sama andekas.Kahestunud isiksus. Kui see tõstab tema enese hinnangut,siis ei pea seda teistele pähe määrima.
Mina kuulan küll Kersnat alati huviga. Kahju, et ta nii vähe saateid teeb. Minu arvates on just hea, et ta on Urmas Otist raamatu kirjutanud. Ott usutles ja pinnis oma intervjueeritavaid maksimaalselt, mis alati mitte head muljet ei jätnud. Oma enda isikust aga ei rääkinud avalikkusele midagi. Rahval on ka tema enda elust õigus rohkem teada.
"rahval on õigus..." millega see "rahvas" selle õiguse ära on teeninud? Tegemist ei ole ju rahvaga, vaid alaarenenud osaga rahvast, kes poeks igaühele püksi kui oleks vaid rohkem kersnaid.
Kersna võiks juba Oti rahule jätta, samuti ei ole ilus süüdistada kogu aeg kedagi. Kõige lugupidamisega Oti suhtes, meenub üks vana rahvatarkus - iseloomus on saatus ...
Mäletada tuleks seda osa, mida ta oma töökuse ja pühendumusega ekraanil rahvale andis, mitte sorkida tema isikliku elu detailides. Midagi tema isiklikust elust välja tuua on norm., kuid antud juhul ületab see sorkimine juba igasugused mõistlikud piirid. See viimane juba haige uudishimu, mida tahetakse kasu saamise eesmärgil maha müüa.
Kersna soov on hoopis ennast kõigile meelde tuletada ja kõigile mällu sööbida,ta teeb seda läbi Oti kuulsuse sära,sest tal enda sära juba on ammu tuhmunud .Kersna on õppinud oma elus ja suhetes sõnadega vahtu üles lööma.Nagu näha on mitmed suhted on oma jälje jätnud.Nüüd püüab veel oma olemas olu tõestada sorkides ,muukides,luurates Oti minevikus.Rõhudes ikka Oti kurbusele,surmale,tapmisele mis näitab hoopis Kersna iseloomu väiksust.
Kersna ei ole saanud kahjuks oma tervise tõttu normaalselt tööd teha. Kui inimene on harva pildis, eks ikka kiputakse unustama. Tema saated on alati sisukad ja jutt haarav.
Ma annetaksin oma tuha mingile muuseumile - seda ainukesel tingimusel et nad panevad urnile sildi "Siin puhkab Juku, kellest räägiti maailmas kõige rohkem anekdoote"
Tuhk riiulil on kuulujutt. Venekeelsesse Wikisse ilmus kirje tuhastamise kohta pärast Ada Lundveri antud ütlusi vene meediale. Tegelikult asub haud Moskvas, Novodevitše kalmistul Stirlizi ja Gurtšenko läheduses. Kersna võiks koos Delfi ja Õhtulehega sinna ekspeditsioonile minna ja sellest uue raamatu kirjutada.
Keegi meist ei ole igavene.Aeg voolab ja viib kaasa ka mälestused. Me ei saa iga päev ainult kadunutest rääkida ja nende auks iga p'ev küünlaid süüdata Hõrra .Kersnal ei maksa muretseda, eesti rahvas mäletab Urmas Otti . Aga meie endi elu tahab elamist, siin ja praegu.
Ott ja Joala olid head näited sellest, kuidas ei peaks keegi vananema. Juba noorena peaks igaüks arvestama sellega, et tuleb keskenduda ka nendele kvaliteetidele, mis just küpsemas eas tõeliselt õitsele puhkevad. Kahju meestest!
Keegi pole Otist iga päev rääkinud. Kuna Kersna raamat sai valmis, siis sellest loomulikult praegu räägitakse. Ma pole kindel, et kõik nii hästi Urmas Otti mäletavad. Ja uus põlvkond kasvab peale, kes pole Oti saateid näinud ega oskagi teda hinnata.
KOMMENTAARID (34)