Peeter Võsa meenutab „Politseikroonika” tegemist: oksendasin ühikarõdult alla ja läksin tagasi filmima

"Politseikroonikat" vaadates tuli tänulik olla, et läbi teleekraani lõhna ei tundnud. "Mind päästis see, et mul oli ninas lastehaigus polüüp, mida ma ei lasknud ära opereerida. Seetõttu ei tundnud ma lõhna," avaldab Võsa.

"Üks kord oli siiski Akadeemia tee ühikas kole lugu, kui üle nädala paistetanud laibakene tõstmise hetkel plahvatas ja nii kiirabibrigaadile kui mulle näkku lendas. Siis võtsin küll käteräti, tegin samas korteris kraanikausi all märjaks ning tegin näo puhtaks. Nii kaua olin toas kui kannatas, siis läksin jälle ühikate ühisrõdule, oksendasin sealt alla ja läksin tagasi filmima," meenutab Peeter.

Üks kuulsamaid "Politseikroonika" lugusid on "Isa soovitusel". "Ühel ööl ringi sõites kontrollisid politseinikud mu dokumente. Kui nad olid dokumendid ära kontrollinud ja kõik olid korras, ütlesid nad "Peeter, tead, see mees elab!"."