ÜLLATUS: sööginauding pärineb peast, mitte suust

Palju enam kui keel (mis tuvastab vähemalt viit maitset), enamgi veel kui nina (mis tuvastab loendamatuid lõhnu), selgub just aju ja kõhu vestluses, kas toit maitseb meile või mitte. Kuna enam kui pool ajust töötleb nägemisest laekuvat infot ja ainult umbes üks protsent tegeleb otseselt maitsetajuga, mõtlevad kokad üha rohkem, kuidas kundede kõhu kõrval toita ka nende mõistust, kinnitab Charles Spencer raamatus „Gastrofüüsika. Uus söömisteadus.“  

„Öelge, mida te süüa tahate, ja ma ütlen, kes te olete,“ kirjutas Jean Anthelme Brillat-Savarin oma 1820. aastal ilmunud „Maitse füsioloogias“.  „Öelge, mida inimene arvab end söövat, ja mina ütlen, millist maitset ta tunneb ja kuivõrd toitu naudib,“  kirjutab Charles Spencer kaks sajandit hiljem oma äsja eesti keeleski ilmunud raamatus.  Sest neurogastronoomilised uuringud on näidanud, kuidas ootused ehk hind, kaubamärk, tootekirjeldus jm aju mõjutavad.