Lavastaja Neeme Kuningas pidi Venemaalt lahkuma ning ootab juba mitmendat kuud tööluba (12)
"Sinna tagasiminek on takerdunud asjaolu taha, et ma ei ole saanud viisat ja tööluba," rääkis Kuningas, kelle aastane tööviisa lõppes 27. augustil. Lavastaja selgitab, et Venemaal antakse tööluba välja aastaks.
Juuni alguses andis teater Neeme Kuninga paberid edasi sealsele migratsiooniametile. "Nad ise lootsid, et see on augustiks käes," ütleb Kuningas. "Viisa lõppedes pidin ma riigist lahkuma."
Tänase päevani pole Kuningas saanud ei tööluba ega viisat. Kui küsida, kas teater kui riiklik institutsioon ei oma mingit võimu, et taotlust kiirendada, selgitab lavastaja, et tööviisa välismaalastele tuleb Venemaa välisministeeriumist. "Need dokumendid pendeldavad välisministeeriumisse ning sealt tagasi kohalikku migratsiooniametisse."
Neeme jaoks ei ole olukorras aga midagi üllatavat, sest eelmine kord pidi lavastaja ootama tööluba kaheksa kuud. "Muidugi on see paha, sest ma jäin uskuma ja lootma." Eelmisel korral oli mees andnud taotluse sisse 2017. aasta jaanuaris ning kätte sai ta dokumendi augustis. Seekord lootis teatri personalitöötaja, et teisel korral lähevad taotlused hõlpsamini läbi. "Ta arvas, et augusti keskel on käes."
Kuningas ootab siiani välisministeeriumi heakskiitu. Kuigi lavastaja suhtleb teatriga läbi Skype´i, on pidanud Kuningas mõned projektid noorematele kolleegidele andma. "Sellepärast, et ma ei ole seal füüsiliselt kohal."
Krasnojarski riikliku ooperi- ja balletiteatriga on eestlasel kokkulepe, et ta lavastab seal vähemalt kaks hooaega. "Oleks alanud teine hooaeg, aga lepingut on neil võimalik välismaalastega ainult aastaks teha," selgitab lavastaja.
Kuningas räägib, et nüüd on hakanud võimust võtma kahtlus. "Kas mul on üldse mõtet sinna pooleks hooajaks tagasi minna või sean uuesti ennast Eestis sisse?"
Hetkel ei ole Neeme end sidunud ühegi kodumaa teatriga. "Mul on aega olnud raamatut kirjutada," räägib mees ning vaatab erinevaid variante enda jaoks välja. "Lootus hakkab tasapisi kustuma." Kui viisataotlus peaks aasta lõpus mingi võlu läbi positiivse vastuse saama, mõtleb Kuningas tõsiselt järele, kas tal on üldse mõtet pooleks hooajaks tagasi minna. "See on ikkagi üsna ränk seal kaugel üksinda olla," arutleb mees ning lisab, et siin on tal pojapoeg kasvamas (Neeme Kuninga poeg on laulja Märten Kuningas - toim.) "Siin on emotsionaalsed väärtused."
Hr. Kuningas oli aastaid peamine lavastaja Estonias. Isiklikult minule tema lavastused eriti ei meeldinud, aga nagu otseselt halb ka polnud. Kuuldavasti see härra läks väga õhku täis oma ametikohal olles ja nii lõpuks see langus tuli.
Siiski edu talle edaspidiseks.
Kõikides etendustes ei kasutata külalissoliste, aga mõnedes kasutatakse, sest meil endil pole nii palju lauljate kaadrit kes jaksaks järjest etendusi ära laulda.
Kui aegajalt esitatakse/mängitakse eesti heliloojate loomingut, eks see siis ongi rahvuskultuuri hoidmine.
Mõte ? Ooperi tase on Eestis hetkel madal, aga eks ajad ja olud võivad muutuda. Kultuur on üldse üks majanduslikus mõttes kahjumlik asi, aga millegipärast seavad kõik tsiviliseeritud riigid selle esikohale.
Churchillile omal ajal soovitati, et võtaks kultuurilt raha ära ja annaks sõjaväele, selleks et sakslaste vastu paremini võidelda, olla ta keeldunud põhjendusega, et see pole võimalik, sest siis pole enam, mille nimel sõdida.
Nõustun temaga.
eesti ajakirjakud neist muidugi rääkida ei taha, teadagi miks :DD