Lapsena ratastooli jäänud Madis: „Ma olin nii sügavas augus, et oligi valik – kas surm või elu.“ (7)

26aastane Madis Mark on noor mees, kes jäi raske õnnetuse tagajärjel lapsena ratastooli. Arstid ei andnud lootustki, et ta sealt tõuseks. Siiski leiab Madis, et õnnelikkus on looming, mis tuleb seestpoolt ja millel ei ole välisega miskit pistmist. „See on iseenda reaalsuse tekitamise asi,“ märgib ta. 

Kui Madis läks kolmandasse klassi, juhtus esimesel koolipäeval õnnetus – ehitusplatsil mängides kukkus talle betoonplokk selja peale. Praegu käib Madis karkude toel ning usub, et kunagi saab ta kõndida ka abivahenditeta. Suve hakul loobus Madis üürikorterist – selle asemel, et panna kogu erivajaduspension üüri alla, otsustas ta mööda Eestit ringi sõita. „Mõnda aega elasin jah nagu Nipernaadi,“ naerab ta. „Suvi on selleks parim aeg – külastasin põnevaid kohti, käisin sõpradel külas.“

Nädalatepikkune elu ratastel on kurnav tervelegi, mis siis erivajadusega inimesest rääkida. „Alguses oli ebamugav, aga tasapisi harjus keha ära,“ räägib Madis. „See oli ju ajutine olukord, aga õpetas mulle palju. Kui ma seal üksinda autos olin, sain elu üle järele mõelda. Kodus tõmbasid arvuti ja internet mu enda sisse, polnud aega ja võimalust iseendaga olla.“