Muusikamänedžer Renee Meriste: noored muusikud on kinni mugavustsoonis ja loevad laike (8)

Meriste rääkis, et eesti muusikuna välismaale minnes tuli vanasti ja tuleb ka praegu väga palju tööd teha. Seejuures peavad kõvasti pingutama nii mänedžer kui ka artist. Meriste mainib, et Eestis pole väga tugevaid ingliskeelsete sõnade kirjutajaid, mis on ka loomulik, sest meie esimene keel on ikkagi eesti keel. Mees nentis, et eesti muusikud eriti välismaale ei kipu, kuna siin on lihtne kuulsaks saada, aga võõrsil peab pingutama.

Meriste lisas, et meil on palju noori muusikuid, kes oskavad hästi pilli mängida, kuid sageli nad ei jõua kuigi kaugele, kuna neid pole kindlat visiooni. Meriste meelest ongi siinkohal heaks abimeheks mänedžer, kelle ülesanne on ka ausa tagasiside andmine. 

Meriste tõi näite, et sotsiaalmeedia ajastul on noored lauljad väga rõõmsad, kui nende lugu kuskil 200 laiki saab. Samas võivad need laikijad olla suuremalt jaolt laulja sõbrad ja sugulased, kes Meriste sõnul kiidaks takka ka siis, kui artist lihtsalt mikrofoni hingaks. Vaja on erapooletu inimese arvamust.

Lisaks rõhutas mees, et Eestis on vaja õppida üksteist toetama.

"Siin selle asemel, et toetada üksteist, tehakse pigem midagi halba, kui teisel hästi läheb," avaldas Meriste.

Keegi ei eristu

Meriste meelest on ka eesti muusikute sõnade kvaliteet alla käinud. Küll aga kiitis mees Nublu lüürikat ning lisas, et Eesti ägedaim artist on Tommy Cash, kes on oma muusikaga ka välismaale jõudnud. Tanel Padari kohta ütles Meriste, et Taneli potentsiaal on sada korda suurem, kui see, mis ta praegu kirjutab.

Vanilla Ninja aegu meenutades nentis Meriste, et kui ta poleks hull olnud, poleks mingeid ninjasid olnud. "Siin väikeses riigis me ei tunne suure riigi konkurentsi," selgitas Meriste.

"Ameerikas räägitakse, et normaalne artisti turundus algab ühest miljonist dollarist. Selleks peab olema piisavalt hull. Aga tänapäeval on see hullus tagasi tõmmanud," nentis Meriste. "Kõik on kindlates asjades kinni. Minu hullus algas 90ndadest. Aga järgmine generatsioon on üles kasvanud heaolus ja neil on kõik nagunii nii mugav."

Meriste meenutas 70ndaid ja 80ndaid, kui välismaa bändid kutsusid vahel endale ise politsei või lasid sõpradel enda esinemiskoha aknad sisse lüüa, et järgmisel päeval lehte pääseda. Sotsiaalmeediat ju polnud, kus inimeste tähelepanu võita. Seega tuli kasutada ekstreemsemaid meetodeid.

"Tänapäeval ei ole sellist julgust enam, enam ei tohi niimoodi teha. Aga ma arvan, et kui see hullus tagasi tuleks, siis oleks meediakajastus sama. Aga ühiskond on muutunud selliseks, et ei julgeta enam hullusi teha," nentis Meriste.

Kuula intervjuud "Vikerhommikust"